Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lihatööstused jännis Euroopa nõuetega
Tähtaeg, milleks peavad ettevõtetel olema täidetud ELi tehnilised ja ehituslikud nõuded, on piimatööstustel 1. jaanuar 2002 ja lihatööstustel 1. juuli 2002. Kõige kehvemas seisus on lihasektor, kus pole veel ainsatki euronõuetele vastavat ettevõtet. Investeeringuvajadus aga oleks lihatööstustesse PricewaterhouseCoopersi tehtud uuringu järgi kuni 1,6 miljardit krooni. Lihatöötlemisega tegelevaid ettevõtteid on ligi 200.
Eesti on teinud Euroopa Komisjonile taotluse anda lihatööstustele ajapikendust euronõuetele üleminekuks kuni aastani 2006. Põllumajandusministeeriumi toidu ja kaubanduse asekantsleri kt Andres Oopkaup ütles, et kuigi taotlus ajapikenduse saamiseks on tehtud, pole läbirääkimised veel alanud ning seega peaksid ettevõtjad praegu ikka seniste tähtaegadega arvestama. ?Et saada üleminekuperioodi, peame me Euroopa Komisjonile tõestama, mida me selle aja jooksul teeme ja et ettevõtted selle aja lõppedes tõepoolest ka eurokõlbulikud on,? rääkis Oopkaup. ?Selge on aga see, et kõik ettevõtted ennast euronõuetega vastavusse viia ei suuda.?
?Lihatööstuses on asi eriti hull, tegutseb palju ettevõtteid, kuid turg samal ajal on väga pisike,? ütles Eesti Toiduainetööstuse Liidu tegevdirektor Helve Remmel. ?Ettevõtjad on tõsiselt mures, kust võtta raha investeeringuteks, ja ma ei näe ka praegu, kust selline suur summa välja võetakse.?
Remmeli sõnul sõltub järgmisel aastal, kas minnakse tehaste laussulgemiseni või leitakse muud võimalused tööstus säilitada. ?Kindlasti peaks leidma inimestele võimalused ümberõppeks, vastasel juhul oleme suure sotsiaalse probleemi ees,? rääkis Remmel.
Valga Liha- ja Konservitööstuse direktori Elmut Paaveli sõnul on Eestis 7?8 lihatööstust, kel on tõenäoline tootmine eurokorda viia. Valga tööstus ise peab euronõuetesse investeerima peaaegu 100 miljonit krooni, millest pool kulub uue tapamaja ehitamisele.
Nõuetekohaseid piimatööstusi on Eestis praegu seitse ja kalatööstusi koos kalalaevadega 24. Neisse sektoritesse oleks kummassegi PricewaterhouseCoopersi hinnangul vaja investeerida veel ligemalt miljard krooni.
Euroopa Liidust tuleb Eestisse SAPARDi programmi raames järgmisel aastal 356 miljonit krooni, millest vaid 20 protsenti ehk 70 miljonit krooni antakse töötlevale tööstusele euronõuete täitmiseks. Sellest summast omakorda läheb piimatööstusesse 40, kalatööstusesse 25 ja lihatööstusesse 20 protsenti.