Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Majanduskasv kiireneb
Jah, päris head võimalused on selleks, et majanduskasv tuleb pisut parem kui mullu. Kui läheb halvemaks, pole me oma võimalusi ära kasutanud.
Esiteks väliseksport ehk välisnõudluse rahuldamine. Isegi kui Euroopa Liidu majanduskasv aeglustub, peaks see, et Soomes ja Rootsis asjad paremaks lähevad, meile eelise andma. Oleme päris hästi end lääne turul sisse töötanud ja see peaks hakkama rohkem juurde tootma. Loomulikult tuleb tänavu tugevam investeeringute kasv, eriti eelmise aastaga võrreldes, mil need jäid suhteliselt kahvatuks. Kuna ka majapidamised ei tohiks oma tarbimise intensiivsust oluliselt maha tõmmata, peaks väljavaade päris hea olema.
Loodan, et pärast intressimäärade alandamist USA majanduskasvu aeglustumine väga järsk ei tule. Kui see tuleb järsk, saame ka meie sellest kannatada, aga tõenäoliselt siis aasta teisel poolel.
Eelkõige investeeringute toel. Nii riik, kes teeb neid poolenisti oma rahaga ja poolenisti välisressursside toel. Samuti on eraettevõtjad päris agarad ja ka välisinvesteerijad. Eesti on atraktiivne maa, kuigi meile endile ei pruugi tunduda siin väga tore.
Nominaalkasv on 10 protsenti või pisut enam. Siin on palju tegureid, alates töötuskindlustusest jne. Palgatõusu võib üles lükata see, kui meie haridussüsteem ei jõua tööjõu nõudlusele järele ja tekib terav puudus osal erialadel.
Jätkub IT-alade palgatõus. Samuti tõusevad suhteliselt kiiresti kvalifitseeritud tööliste, nagu keevitajate, pingitööliste palgad.
Aasta esimene pool on suhteliselt kiire hinnatõusu aeg, tingituna elektri hinna tõusust, soojusele ja ravimitele lisanduvast käibemaksust ja ilmselt on üht-teist veel, mis tõsta annab, nt kommunaalteenuste poole pealt. Mingis mõttes lükkab hindu üles ka nõudluse tugevnemine kodumaisel turul.
Aasta teisel poolel aga hinnatõus aeglustub. Kui tänavu tuleb keskmine hinnatõus 4,5 protsenti, mis ongi pisut enam kui mullu, siis on väga kena. Kui asjad rohkem käest ära lähevad, võib keskmine hinnatõus olla ka 5 protsenti.
Raske öelda. Tundub, et ega OPECile praegused arengud väga ei meeldi. Arvan, et kütusehinnad pisut tõusevad, seda maailmaturul, kuidas aga siinsed kütusemüüjad sellele reageerivad, on raskem öelda.
Kui USA majandus väga halvasti ei käitu, on ta ligikaudu praegusel kursil. Kui aga väga kehvasti läheb, võib ta jõuda pariteetsele tasemele euroga.
Eks jah, ilmselt ka Läti majandus kasvab tänavu päris kenasti. Leedul on vähe keerulisem, tal on n-ö vaja kaotatu tagasi teha. Kuna põhireformid on läbi saamas, peaks poliitika ja majanduskeskkond sarnasemaks muutuma. Pluss muidugi valuutaerinevused, mis siiski mingil määral majandust mõjutavad.
Autor: ÄP Online