Uus alkoholiaktsiisi seadus on ettevõtjasõbralikum

Kõige tähtsamaks positiivseks muudatuseks uues seaduses on ilmselt võimalus aktsiisimaksu hiljem tasuda. Kui seni kehtinud korra kohaselt pidi tootja alkohoolse joogi valmistamiseks imporditavalt piirituselt tasuma maksu piirituse üle piiri toomise hetkel, siis nüüdsest maksustatakse alkohol alles lõpptoodangu suunamisel tarbimisse.

Seega ei ole enam tarvilik külmutada käibevahendeid perioodiks, mis pikema tootmistsükli korral võis ulatuda mitme kuuni.

Tähtis sisuline muudatus on põhimõte, mille kohaselt võib alkoholi toota vaid nn aktsiisilaos. Selleks, et ettevõte saaks aktsiisilaona tegutsemise loa, peavad tootmisseadmed vastama üsna rangetele tehnilistele nõuetele. Eelkõige on oluline, et väga täpselt oleks kontrollitavad ettevõtte toodetud alkohoolsete jookide kogused. Oma tootmise uute normidega vastavusse viimine võib just väiksemate ettevõtete jaoks tähendada küllaltki arvestatavat ühekordset investeeringut, samas olid enamike alkoholitootjate seadmed piisavalt heal tasemel juba varem.

Uue aktsiisiseaduse väljatöötamise peamine eesmärk oligi parema järelevalve võimaldamine alkoholi kui aktsiisiga maksustatava kauba liikumise ja tootmismahtude üle. Ettevõtjate jaoks väljendub seega seaduse positiivne efekt kaheselt. Esiteks on tervenenud konkurentsikeskkond, kuivõrd aktsiisi tasumisest kõrvalehoidmine on muutunud keerulisemaks ning kõigi tootjate ühesugune kohtlemine maksustamise aspektist on paremini tagatud. Teiseks heaks uudiseks on juba nimetatud ajaline nihe maksustamise hetkes.

Kindlasti ei maksa uue seaduse rakendamise tulemusena oodata salakaubana müüdava alkoholi kohest täielikku kadumist, kuivõrd valdav osa salaviina tootmisel kasutatavast piiritusest ei ole ilmselt kunagi üle piiri tuleva kaubana ausalt deklareeritud.

Turu korrastamiseks peavad riigiametid veel tublisti pingutama, kuid uue seaduse vastuvõtmisega on vähemalt õiguslik raamistik nii tootjate kui ka järelevalve teostajate normaalseks tööks loodud.