Siiski on vastuseisu teisele sambale tunda nii-öelda mõlemalt äärelt. Murelik on osa Reformierakonnast ning ka ametiühingute keskliit, kuna see toob kaasa maksukoormuse tõusu ? teise sambaga liitunu hakkab maksma 2% oma brutopalgast.
Reformierakonna fraktsiooni juht riigikogus Jürgen Ligi on avaldanud kahtlust teise samba vajaduses, samas kui tema parteikaaslasest rahandusminister Siim Kallas on andnud seaduseelnõule nõusoleku ning usub, et Reformierakonna fraktsioon teda toetab. ?Seni pole lõppkokkuvõttes olnud palju neid juhtumeid, kus rahandusministeerium ja Reformierakond erinevalt mõtlevad,? tõdes Kallas.
Ametiühingujuht Kadi Pärnits usub, et kasu tooks teine sammas vaid jõukamatele. ?Meie seisukoht on, et kui tehakse, siis kohustuslik. Vabatahtlikud skeemid toimivad tegelikult ainult suurema sissetulekuga elanikkonnarühmade jaoks ? töötajate enamuse jaoks pole neid samahästi kui olemas,? ütles Pärnits. ?Valdava enamiku töötajate sissetulek on sedavõrd väike, et neil ei jää üle raha, mida võiks paigutada vabatahtlikku pensionikindlustusse. Kui kolm neljandikku töötajaist ei soovi liituda vabatahtliku teise sambaga, ei paku see lahendust riikliku pensionisüsteemi probleemidele,? ennustas ta.
Pärnitsa hinnangul sobib olemasolev vabatahtlik pensionikindlustus, niinimetatud kolmas sammas selleks paremini, sest võimaldab panna tulevikuks tallele 15% deklareeritud tulust, teine sammas töötaja ja riigi panusena kokku vaid 6%. Kui aga kaks üsna sarnast vabatahtlikku skeemi teineteist sisuliselt dubleerivad, tähendab see suuri haldamiskulusid.
Nestor aga on veendunud, et esimesele ja kolmandale sambale loota on vale. ?Elu on näidanud, et inimesed ei ole massiliselt kolmandat sammast valinud,? märkis Nestor. Sotsiaalminister ei näe ka probleemi selles, kui teine sammas oleks teatud tingimustel kohustuslik. Sellele on kindlasti vastu koalitsioonipartnerid Reformierakonnast.
Pärnits aga ei pea kõiki neid sambaid sugugi ainuvõimalikuks süsteemiks. ?Sammaste kujund pärineb Maailmapanga mudelist, kuid see on vaid üks võimalik lahendus. Paraku pole riik suutnud põhjalikumalt uurida alternatiive või pole vaevunud sellega tegelema,? kuulutas Pärnits.
?Küsimus taandub sellele, kuivõrd ja milliste abinõudega on võimalik inimest säästma ahvatleda. Ja et see säästmine ka aitaks probleemi, see on normaalne äraelamine vanaduses, lahendada. Töötajate jaoks, arvestades madalat palka ja ka töötuskindlustusmakset, tuleb see maksmine raske,? ütles Pärnits, pidades sel juhul vajalikuks maksuvaba tulu määra tõusu.
Rahandusminister Kallase sõnul on üheks kompensatsioonivõimaluseks füüsilise isiku tulumaksu alandamine, mis peaks ahvatlema inimesi pensionikindlustust sõlmima. Sotsiaalmaksu tõstmist ehk ettevõtjate kulutuste kasvatamist ei pea Kallas võimalikuks.
Ka ametiühingujuht Pärnits ei pea maksutõusu ?eriti populaarseks? lahendusvariandiks. ?Praktiliselt kasutamata on aga võimalused parandada sotsiaalkindlustuse rahastamist tööhõive suurendamise kaudu. 90 000?100 000 töötut on Eesti jaoks üüratult palju ning mida rohkem on meil töökohti ja töötajaid, seda rohkem laekub nende palgalt eelarvesse sotsiaalmaksu,? lubas Pärnits.