- OMX Baltic0,03%299,05
- OMX Riga0,00%891,94
- OMX Tallinn0,08%2 057,92
- OMX Vilnius0,07%1 203,3
- S&P 500−0,07%6 225,52
- DOW 30−0,37%44 240,76
- Nasdaq 0,03%20 418,46
- FTSE 1000,54%8 854,18
- Nikkei 2250,26%39 688,81
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,05
- OMX Baltic0,03%299,05
- OMX Riga0,00%891,94
- OMX Tallinn0,08%2 057,92
- OMX Vilnius0,07%1 203,3
- S&P 500−0,07%6 225,52
- DOW 30−0,37%44 240,76
- Nasdaq 0,03%20 418,46
- FTSE 1000,54%8 854,18
- Nikkei 2250,26%39 688,81
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,05
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Infoliikumine määrab edukuse
Sellist probleemi kartsid mitmed äripäevlased, kaheldes, kas toimetajad on valmis iseseisvaks tööks. Suurima ohuna koduse töökoha projekti käivitumisel leidsime hoopis meeskonnatöö võimaluste vähenemise ja infoliikumise.
Ennast ette valmistades kodutööks, püüdsime vastused leida üle 30le töökorraldusküsimusele. Arutelu põhines senise töökorralduse kaardistusel. Muutustele hakkasime 15liikmelise toimetusega mõtlema vähemalt paar kuud enne kodubüroo projekti käivitumist.
Kodubüroo õnnestumisel on väga tähtis, et kõik osakonna või firma töötajad oleks muutustega nõus. Nii vaidlesid Äripäeva toimetajad omavahel selgeks edaspidised suhtlemisreeglid.
Hoolikalt tuli läbi mõelda asjaajamine kõigi teiste osakondadega, kellega igapäevane töösuhe on vältimatu. Lähtusime põhimõttest, et kolleegid ei peaks kodubüroo projekti pärast oma tööharjumustes midagi oluliselt muutma.
Uuele töökorraldusele ülemineku jagasime kolme faasi: tutvumisperiood, ?kuiv trenn? ehk võimaluste katsetamine konsultantide juuresolekul toimetuse ruumides ning esimese kuu test reaalsetes tingimustes. Iga faasiga kaasneb tihe tagasiside kõigi nüansside kohta igalt projektist osalejalt. Samuti ei otsusta me ühtegi tegevust seda ühiselt katsetamata. Oleme häälestanud end muutusteks, juhul kui planeeritud variandid ei sobi.
Olles ühiselt jõudnud kokkuleppele uutes tööpõhimõtetes, määrasime töötajate koolitusvajaduse. Märksõnadeks kujunesid Outlook ja online-koosolekud. Kaalusime nii koolitaja palkamist kui oma arvutispetside tuge. Tulemuslikumaks osutus viimane, sest firmas töötavad IT-inimesed tunnevad toimetajate arvutioskusi ning on paremini kursis meie vajadustega.
Kuna töö planeerimises otsustasime Outlooki kasuks, sai igaüks Outlooki käsiraamatu. Sellele järgnes kahenädalane katsetamine. Testisime ka kolme suhtlustarkvara : ICQ, MSN Messengeri ja AOL Messengeri. Pärast teste tunnistasime ühiselt parimaks AOL, mis jääb edaspidi online-koosolekute ja kiire mõttevahetuse vahendiks.
Infoliikumisel on enesestmõistetav läbipaistvus. Töökorraldus võib olla geniaalne, aga kui töötajatel pole sellest ülevaadet, kukub projekt läbi. Esmalt tasub töötajatel luua arvutipõhine lihtne teadetetahvel. Seejärel jagada kõigile töökorralduse infopakett, mis sisaldab rutiine kuupäevase ja kellaajalise täpsusega, samuti vastutajaid ja osalejaid. Kuna muutused on iga töötaja jaoks suured, siis ei tasu mälu ja vaid suulist infot ülehinnata.
Leia vastused oma töö võtmeküsimustele
Millised tööd saab teha kodus, millised ainult kontoris?
Hetkel kuum
Kas ja kuidas korraldada töövälist suhtlemist?
Millised sidepidamisvahendeid lisaks telefonile võiks kasutada jooksvate probleemide lahendamisel ja ootamatute arutelude vajaduse tekkimisel?
Kuidas korraldada koosolekuid?
Kuidas toimub infovahetus, kui plaanitud tegevuses tekib ootamatuid muutusi?
Kuidas korraldada tööalane kirjavahetus, dokumentatsioon?
Millist infot peaks sisaldama töötajate virtuaalne teadetetahvel?
Milline on töökorraldus kodustel tööpäevadel?
Kuidas organiseerida tööalane suhtlemine teiste osakondadega?
Mis saab faksidest, kirjadest, töökoha telefonile tulevatest kõnedest?
Kriitlised valdkonnad töökorralduse muutmises
töötaja konservatiivsus muuta rutiine
töötaja vähene valmidus muutustega kaasnevate tehniliste uuenduste õppimiseks
väheaktiivne infoliikumine töökorralduse tutvustamisel ja muutmisel nii osakonna sees kui kogu firma tasandil
vähene tegelemine muutustest tulenevate individuaalsete probleemidega
tööalaste sidusgruppide alahindamine uuenduste õnnestumisel
uuendustega seotud koolituse vähesus
Enimloetud
2
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
4
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Viimased uudised
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele