Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Juust avab ukse magustoidule
Paljudes Euroopa maades, eriti aga Prantsusmaal, kus tuntakse üle viiesaja juustusordi, serveeritakse enne magustoitu alati juustu.
Juustu pakutakse juustualuselt või vaagnalt, millel on alati spetsiaalne juustunuga. Juustu sobib pakkuda ka puust aluselt või isegi suuremalt lõikelaualt.
Korraga pakutakse vähemalt kolme sorti juustu: tavaliselt kahte kergemat ja ühte pikantsemat.
Kui ühelt aluselt pakutakse korraga kõva ja pehmet juustu, asetatakse alusele kaks nuga. Juustualus tuuakse lauale ainult serveerimise ajaks ning juustu pakutakse vaid üks kord.
Kõvad juustud lõigatakse viiludeks, ümarad sektoriteks, kandilised väikesteks tükkideks. Kui kandik on rikkalik, sobib lõigata mitmest juustust väike tükk.
Juustutükk asetatakse noaga valgele leivale, kuid ei määrita laiali.
Juustukoorikut (pealispinda) ei sööda, välja arvatud juhul, kui see on väga õhuke või kaunistatud pähklite või muude lisanditega.
Taldrikule asetatud juustult tuleb eemaldada hallitus või vaha.
Juustu söömist alustatakse kergematest sortidest ja lõpetatakse pikantsematega.
Juustu ei sööda kahvliga.
Juustude valimisel ja serveerimisel on väga tähtis valida ka õige vein. Üldiselt eelistatakse ühe maakonna juustu ja veini. Nõrga aroomiga ja pehmete juustude kõrvale valitakse valge või rosé vein. Kõvade juustude kõrvale pakutakse punast veini. Aromaatsete pehmete juustude kõrvale juuakse aromaatset punast veini ning Roquefort?i ja teiste sinihallitusjuustude kõrvale sobib pakkuda poolmagusat valget veini Sauterne.
Autor: ÄP