Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uuele kaardile tuleb 107 valda
Siseministeeriumi ekspertgrupi töö tulemusena hakkab siseminister Tarmo Loodus omavalitsustega haldusreformialaseid läbirääkimisi pidama reformi nn pehmema variandi ehk 107 allesjääva omavalitsuse põhjal.
Täna kogunevad maavanemad Paidesse, et kooskõlastada siseministeeriumi ametnike, siseministri ja sotsioloogidega haldusterritoriaalse reformi läbiviimise tegevuskava. Alates 13. veebruarist käib iga maavanem eraldi siseministri jutul, kelle käest saab oma maakonna kaardi, mille alusel valdadega läbirääkimisi pidada.
8. mai valitsuse istungiks peab siseministeerium esitama juba kinnitamisele mineva uue Eesti kaardi. Peaminister Mart Laar soovib valdade liitmisega kindlasti tänavu algust teha.
Siseministeeriumi pressiesindaja haldusreformi alal Merike Taal ütles, et 107 omavalitsusega varianti pidas ekspertgrupp optimaalseks. ?See jaotub üle Eesti ühtlaselt ja omavalitsused on enam-vähem ühesuurused,? selgitas Taal.
Siseministeeriumi asekantsleri Deiw Rahumägi sõnul on optimaalne omavalitsuse suurus 4500 inimest. ?Väga palju aga on erandeid ehk siis väiksemaid omavalitsusi,? lisas ta.
Rahumägi märkis, et 40-50 piirkonda on Eestis ka sellised, kus tuleb valdade liitmise osas korraldada rahvaküsitlus.
Võru maavanem Mait Klaassen on varem öelnud, et vald peab olema nii suur, et ta omadega rahaliselt välja tuleks. Väikese rahvaarvuga omavalitsus seda ei suuda.
Osa omavalitsusjuhte on valdade liitmise vastu. Maavanemate tehtud küsitluste kohaselt on kindlalt muutuste vastu 39 omavalitsust. Selgelt poolt on 68 omavalitsust ja mõningate mööndustega nõustub vallapiiride muutmisega 42 omavalitsust.
Detsembri keskel asutasid üheksa maakonna omavalitsuste esindajad koguni alternatiivse haldusreformi komisjoni, et viia enda sõnul reform läbi nii, nagu rahvas seda soovib.
Haldusterritoriaalseks reformiks on esialgu planeeritud 150 miljonit krooni, kuid Looduse sõnul sõltub täpne vajaminev summa läbirääkimiste käigus tõstatunud probleemidest, lahenditest ja riigi võimalustest.
Mitmes piirkonnas tuleb maavanemate hinnangul enne halduspiiride muutmist teha sadu miljoneid kroone investeeringuid infrastruktuuri, eelkõige teedesse, et uued omavalitsuskeskused oleksid kiiresti ja kergesti ligipääsetavad kõigile elanikele.
Kuigi riik suurendab järgmise aasta eelarvega omavalitsuste tulubaasi, et tule maakonnad ise kõigi vajalike investeeringutega toime. 8. märtsiks peavad rahandusministeeriumil valmima uued omavalitsuste tulubaasi koostamise põhimõtted.