Liikluskindlustuses on oodata hinnatõusu

Uus seadus kaitseks kannatanuid kindlasti rohkem. Kuid kindlustuskaitse laienemine isikukahjude osas ? mis pealegi on kõige kallim kahjude liik ? ning ka teeliikluse mõiste laienemine suurendab kindlasti ka seltside kohustusi, mistõttu on loogiline, et kindlustustariif tõuseb. ?Väited, et liikluskindlustuse maksed ei suurene, vaid pigem lausa vähenevad, on tarbijate suhtes eksitavad,? ütles Pahapill. Ta lisas, et seejuures ei ole tema ega Salva vastu kindlustuskatte laiendamisele. ?Kasumit taotleva äriühinguna on kindlustusseltsile tegelikkuses ükstapuha, millist kindlustuskatet ta pakub, kui kindlustusvõtjad on valmis selle kinni maksma,? märkis Pahapill.

Salva Kindlustuse aktuaari poolt Liikluskindlustuse Fondi enese metoodika põhjal koostatud konservatiivse hinnangu kohaselt tõusevad hinnad minimaalselt 13,3% võrra. Pikemas perspektiivis on pakutud, et tõus võib ulatuda isegi 40 protsendini, kui arvestada Euroopa praktikat ja eelkõige seda, et isikukahjude osakaal suureneb tunduvalt. Kindlustus hakkab näiteks tasuma kannatanu ravikulusid haiglas ning hullemal juhul oleks kaetud isegi matusekulud.

Luik Bico-Leksist ütles, et hinnatõusu tasandab asjaolu, et kaovad ära kindlustamata sõidukid. ?Aga isegi kui tariifid peaksid tõusma eelpool mainitud ulatuses, tõuseksid nad tasemele, millisel nad olid aastal 2000,? märkis Luik. Kohustuslik liikluskindlustus odavnes selle aasta algul keskmiselt üle 13%.

Liikluskindlustuse Fond ei soovi uue seaduse tagajärgede üle spekuleerida, kuid fondi peadirektori abi Ilmar Raudmägi on varem siiski kinnitanud, et tariifide tõusu uus seadus kaasa ei too. ?Tariifid on jõus ikka kogu makseperioodi. Kui algab uus makseperiood, ja see algab aastavahetusel nagu ikka, siis selleks ajaks vaadatakse läbi ka tariifid,? ütles Raudmägi.

Raudmägi kinnitus viitab siiski vaid sellele, et hinnatõus lükkub edasi, kuid ei jää kaugeltki tulemata. Kui seadus mais kehtima hakkab, on hiljemalt aastavahetuseks selge, kui palju on seltside kulud ja makstavad hüvitised kasvanud ning kui palju tuleb tariifi tõsta.

Teenuse kallinemisele viitavad paratamatult ka sätted, mis panevad seltsidele oluliselt rohkem administratiivseid ülesandeid. ?Loomulikult tunduvad need kohati põhjendamatud, et mitte öelda lausa mõttetud,? tõdes Pahapill. Ta peab silmas kõikvõimalike teadete saatmise kohustust, mis paratamatult kasvatab firma tegevuskulusid ja lõpuks väljendub see tariifitõusus.

Näiteks on kindlustusandja kohustatud teavitama liiklusõnnetuse mõlemat poolt õnnetuseteate vastuvõtmisest, kuigi sama teate on ju tegelikult õnnetuse osalised hoopis ise kindlustusele esitanud. Seejärel tuleb kannatanule ja kindlustusvõtjale saata veel kaks otsust ? kindlustusjuhtumiks tunnistamise või mittetunnistamise ja hüvitamise või mittehüvitamise kohta. ?Arusaadav, et kindlustusandja keeldub hüvitise maksmisest, siis ta sellest taotlejat teavitab. Aga juhtudel, kui hüvitis otsustatakse välja maksta, piisakski lihtsalt hüvitise väljamaksmisest,? arvas Pahapill.

Luik on veendunud, et lepingute haldus läheb seltsidele siiski tunduvalt odavamaks. ?Tähtajatute lepingute tõttu kaob ära nii-öelda pileti müük poliiside näol. Inimesed sõlmivad praegu aastas mitmeid uusi poliise, makstes selle eest sadu ja sadu kroone, mis uue seadusega ära langevad,? rõhutas Luik.