- OMX Baltic0,06%298,97
- OMX Riga−0,21%889,03
- OMX Tallinn0,18%2 058,65
- OMX Vilnius−0,02%1 203,64
- S&P 500−0,33%6 259,75
- DOW 30−0,63%44 371,51
- Nasdaq −0,22%20 585,53
- FTSE 100−0,38%8 941,12
- Nikkei 225−0,19%39 569,68
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,25
- OMX Baltic0,06%298,97
- OMX Riga−0,21%889,03
- OMX Tallinn0,18%2 058,65
- OMX Vilnius−0,02%1 203,64
- S&P 500−0,33%6 259,75
- DOW 30−0,63%44 371,51
- Nasdaq −0,22%20 585,53
- FTSE 100−0,38%8 941,12
- Nikkei 225−0,19%39 569,68
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,25
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Offshore-firmade käive on 6 miljardit krooni
Consult Finantskonsultatsioonid tegi 2001. aasta jaanuaris offshore-firmasid kasutavate ettevõtete uuringu. Uuring näitas, et Eesti ettevõtjate kontrolli all olevate offshore-firmade kogukäive eelmisel aastal oli keskmiselt 6 miljardit krooni. Advokaadibürood teenivad 25 miljonit, investeerimisnõustajad 10 miljonit.
Näiteks Eesti jaekaubanduse käive on 22 miljardit krooni. Kuni neljandik selle summa suurusest liigub läbi Eesti ettevõtjate kasutuses olevate offshore-firmade. Lisaks Eesti omanikele kuuluvatele maksuvabadele firmadele tegutsevad siin välisinvestorite kontrolli all olevad offshore-firmad ja kogukäive suureneb oluliselt. Käive on mitu korda suurem kui Eesti hotellide ja restoranide käive kokku. Offshore-firmadesse kogunenud seisev rahajääk on ligi 300 miljonit krooni. Rahajääk ei anna siiski ülevaadet maksuvabade firmade kasutamise tõttu vähem laekunud maksutulust, vaid pakub pigem huvi investeerimispankuritele.
Uuring näitas, et offshore-firmade omanikud soovivad oma akumuleerunud raha aktiivselt investeerida 300 miljoni krooni ulatuses, kuid ei ole seda senini teinud. Investeerimisnõustajatel jääb praegu teenimata kuni 10 miljonit nõustamistasudena.
Uuringu tulemused on huvitavad mitte ainult investeerimispankuritele, vaid ka advokaadi-, audiitor- ja raamatupidamisbüroodele. Tulemused näitavad, et offshore-firmade kasutajad on huvitatud suuremast koostööst nende teenuste osutajate vahel ja nad on nõus praegust advokaati või audiitorit samal põhjusel vahetama.
Jaotatud turu tingimustes tähendab see advokaadi- ja audiitorbüroode jaoks, et offshore-klientide abil on siiski võimalik konkureerivatelt büroodelt kliente üle võtta. Kuna advokaadi- ja audiitorbürood ei saa avaldada ka massreklaami, kaasneb offshore-firmade kasutajatest klientide liikumisega muutused advokaatide ja audiitorite konkurentsivõimes. Advokaadibüroode jaoks toovad offshore-firmad kuni 25 miljonit krooni lisakäivet, audiitor- ja raamatupidamisbüroode jaoks on lisakäive kolm korda väiksem.
31. märtsil peavad Eesti residendid deklareerima enda offshore-firmade aktsiad ning andma ülevaate nende firmade tegevusest.
Consult arvab siiski, et firmastruktuurid seatakse selliselt, et seadusejärgseid deklaratsioone esitama ei pea ning riiklikku statistikat ei kogune. Seetõttu on maksutulu laekumise seisukohast hinnangut raskem anda. Tulemuste esialgset analüüsi vaadates võib väita, et maksude laekumine vähenes rohkem kui 300 miljoni krooni maksustamise võrra. Ühe äärmusliku uuringu tõlgenduse järgi võib maksude laekumine olla vähenenud ka kuni 500 miljoni krooni võrra. Teisalt on enamus offshore-firmade käibest seotud ettevõtlusega ning ei kuuluks sellisena ka maksustamisele.
Offshore-firmade kasutamise positiivseks tagajärjeks on kahtlemata ka investeeringud Eesti majandusse, nendega seotud Eesti ettevõtete areng, suurem reaalkäive ning maksustamine.
Praegu on uuringu kohaselt offshore-firmad endiselt väga populaarsed ning kasutusel peale suurettevõtete ka keskmise ning väiksemate ettevõtete juures. Seadusandlikult järgib Eesti teisi riike ning mõne aasta pärast muutub väikeettevõtjate jaoks offshore-firmade kasutamine kallimaks.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele