USA saatis rohelised kuu peale, meie mitte

Keskkonnakaitsjail tekkis õhupuudus, kui nad kuulsid USA järsust otsusest mitte ühineda maakera kliima soojenemist tõkestava Kyoto protokolliga. Teisisõnu, USA saatis Maa globaalprobleemid kuu peale.

Eesti majandusele võib USA otsus mõjuda julgustava eeskujuna, et keskkonda ei peagi nii väga hoidma. Kuid USA-l pole õigus. Kõik tänapäeva majandusotsused peavad olema sedavõrd pika perspektiiviga, et hõlmavad endas ka globaalprobleemide lahendusi. Muidu võib liigi homo sapiens eksistents lõppeda kurvalt, et mitte öelda letaalselt.

Eestile on ette heidetud peamiselt põlevkivi kütmist elektrijaamade korstnaisse, musta energia tootmist. Ent Eesti suleb osa põlevkivikaevandusi, kuna elektrienergia tootmine ei suurene kokkuhoiumeetmete tõttu nii kiiresti, kui on Eesti majanduskasv. Veelgi enam, elektrienergia toodang ja põlevkivi kaevandamine on ca 50 vähenenud, tõsi küll, võrreldes nõukogude ajaga. Summa summarum on Eesti suutnud põlevkivist tekkivat saastet siiski vähendada.

Eesti perspektiiv on tuuleenergia laialdasem kasutuselevõtt, mida saab edukalt rakendada ka väiketootmises. Paljudes n-ö soojades riikides, kus küttekulud on võrreldes Eestiga olematud, püütakse tuult üllatavalt aktiivselt.

Mida on Eesti suutnud ja mida peab veel tegema? Eesti on suutnud saastet vähendada tänu fosforiidi kaevandamise lõpetamisele. Ilmselt puudub maailmaturul nõudmine fosforväetiste järele, kuna põllukultuuride ohter väetamine pole enam in. Reostav põllumajanduslik suurtootmine (kas seda Eestis ongi enam?) orienteerub üha rohkem mahepõllundusele, orgaanilisele väetisele. Valge pulbriga kaetud Kundast on saanud taas normaalne linn. Silmet sai päranduseks radioaktiivsete jäätmete hoidla, kuid ka suured rahad selle ohutustamiseks. On selge, et samamoodi Silmet jätkata ei saa, trahvide maksmise asemel on otstarbekam investeerida puhastusseadmetesse. Mastaapne tselluloositehas, mis aga Eestisse ei tule ega tule, peab täitma kõiki praegusi ja tuleviku keskkonnanõudeid.

Keskeltläbi 50 kogusaastest tuleb autodest, bussidest, rongidest, lennukitest. Kas oleme neist mugavustest valmis loobuma? Ka rohelised ei saabu kongressidele jala. Kallim kütus on küll tarbimist vähendanud, kuid vaevalt et bensiini- ja diiselmootorid enne lõpetavad, kui naftavarud on otsakorral. Ometi võiks juba täna, võttes alternatiivina kasutusele piirituse, nafta ammutamist pidurdada. Eesti ei peaks kütust nii palju sisse vedama, jooksevkonto seis paraneks, toore oleks kohapealne ja odavam, põllumajandus saaks uue väljakutse.

Muu maailma majanduskasvu pidurdumine, eelkõige USAs, ei loo just kõige paremaid eeldusi keskkonnakaitseks, kuid arenev Eesti saaks ja peaks siin eeskuju näitama.