Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
President Meri ja peaminister Laar valetasid
Ajal, kui Eesti avalikkus diagnoosib poliitilist olukorda, otsides vastust küsimustele, kas valitsuskriis on juba käes või mitte ning kas valitsusremondi tegemiseks piisab peaministrile seadustega antud pädevusest, näib mulle, et tegelikult on Isamaaliidu juhitava kolmikliidu valitsusaeg tipnemas hoopis sügava põhiseadusliku kriisiga, millesse on haaratud nii president kui kaitsejõud.
Üldteada asjaolude valguses on oluline vaid fakt, et maist 1999, ilmselt vaid päev-paar pärast Nursis toimunud laskeharjutuste üksikasjade ettekandmist kaitsevägede ülemjuhatajast presidendile, on Eesti kaitsejõud Nursipalus juhtunu varjamisega kaasatud poliitikasse.
Pumppüssist opositsiooniliidri pilti põmmutanud Laar, Lepikson, Tross ja Kross ei olnud, vastupidi kaitseväe peainspektor Einar Laigna raportile, kõik tsiviilisikud.
Toonane Riigikantselei Koordinatsioonibüroo direktor Eerik-Niiles Kross, kellest peale pettuste ilmsiks tulekut riigi krediitkaardiga ja maksumaksja arvel toimunud kahtlast remonditöövõttu tema kasutusse läinud Keila-Joa valitsussuvilas, on saanud presidendi nõunik, oli 23.veebruarist kuni detsembrini 1999 Eesti kaitsevägede tegevteenistuses. Tegevteenistuse lepingu sõlmis Krossiga kapten Peep Tambet. (Eesti Ekspress 6. ja 13.01 2000.a.)
Nüüd jääb üle vaid imestada ja küsida, mida siis kaitseväelased Meri algatusel toimunud järelvalve korras üldse uurisid, kui isegi seda fakti ei tuvastatud või miks peaksime me usaldama ülejäänud raportit? Esiteks, laseb asjaga algusest peale üksikasjadeni kursis olev president justkui tõe teada saamise huvides kaitseväel läbi viia täiesti mõttetu juurdluse.
Teiseks, peaminister, kes solvunud moel veel enne, kui ta enda mälu taastuma hakkab, asub süüdistama opositsiooni nagu tahaks viimane kaitsejõudusid poliitikasse tõmmata.
Kolmandaks kontradmiral, kellele kogu räpase etenduse lõpuleviimisel tehakse ülesandeks Laigna raport usutavalt Riigikogus ette kanda ja sellega kogu juhtum lõppenuks lugeda.
Põhiseaduslikku kriisi näib kinnitavat ka avalikku korda kaitsma volitatud struktuuride tegevusetus ning soov näidata juhtunut vaid kahe persooni omavahelise tähtsusetu tülina. On võimalik, et Meri-Laari valede tegelik tagamaa selgub alles siis, kui nimetatud persoone enam nende ametistaatus ei kaitse.
Ka Akadeemia Nord õigusteaduskonna dekaani ja riigikogu esimehe Toomas Savi nõuniku Igor Gräzini sõnul oli püssiskandaali puhul tegemist ründega Eesti riikluse ühe aluspõhimõtte ? võimude lahususe vastu: täidesaatva võimu pea tulistas ja solvas jõhkra teoga seadusandliku võimu esindajat!?
Mõistagi ei käi jutt Laari kinnipanemisest, vaid kuriteo tunnustega juhtumi uurimisest, mille käigus võib selguda, et selle saab ära lõpetada vähese ühiskonnaohtlikkuse tõttu, süüdistatava eelneva karistatuse puudumisel, siira kahetsuse olemasolul või isegi kuriteo sündmuse puudumisel. Erinevalt Siim Kallasest, kes oma kriminaalasja uurimise huvides ise loobus saadikupuutumatusest, Laaril selleks huvi pole.
Ka teised tulistamisskandaali ringkäendamisel osalevad tippametnikud Meri, Kõuts, Tross, Kross pole astunud ühtegi sammu, mis tagaks juhtunu sõltumatu õigusliku menetluse. Neile ei näi kehtivat kriminaal- ega ka ametnike eetikakoodeks.
Meri ja Laari tegevus ei väljenda enam Eesti riigi püüdlusi. Nii ongi vastastikkuse poliitilise ?katusepakkumise? tulemuseks ohtlik ja ebaterve õhkkond, mis seab kahtluse alla nende institutsioonide legitiimsuse ja usaldusväärsuse.