Majandusministeerium tellis eksperthinnangu seoses majandusministri 2. juuni 2000.a määruses nr 15 'Vedelkütuste kvaliteedinõuded' ilmnenud veaga diislikütuse ühe näitaja osas. Eksperthinnangust lähtub, et kõnealune näpuviga ei avanud põhimõtteliselt uusi ega täiendanud olemasolevaid võimalusi diislikütuse võltsimiseks, teatas majandusministeerium.
Avaliku teabe seaduse [§35 lõige (1) punkt 8)] põhjal järgi ei ole
võimalik eksperthinnangut laiemalt avalikustada ja tuleb tunnistadaasutusesiseseks kasutamiseks, kuna see sisaldab informatsioonitehnoloogiliste lahenduste kohta, mille avalikuks tulek kahjustaksteabevaldaja huve.
Majandusministeerium lähtus oma 2. juuni määruses kütuse kvaliteedist ja
Artikkel jätkub pärast reklaami
keskkonnasõbralikkusest ning põhimotiiviks oli kütuste vastavusseviimineeuronormidega. Euronormid mootorikütuse happesuse määra ei kehtesta.
Samas tuli arvestada reaalsete tingimustega, mistõttu
üleminekuperioodiks kehtestati topeltnormatiivid, sh. üksikute kütustelõikes ka happesuse piirmäär. Normi aluseks sai AMTEL-i esindajate pooltpaketina soovitatud Ameerika, Euroopa ja Jaapani autotootjate hartakvaliteedinõuded, mille üks rida oli automootorile ja küttesüsteemilemaksimaalselt lubatava happelisuse näitaja.
Happesuse näitaja võimaliku aktsiisipettuse tuvastamiseks on teatud
tingimustel mõeldav, aga ei ole vettpidav näitaja seaduslikus mõttes,kuna happesuse neutraliseerimist õpetatakse koolikeemia tasemel.
Niisuguses kontekstis on happesuse näitaja ja konkreetne näpuviga
selgelt ületähtsustatud ja kvaliteedinõuete määruse sidumine võimalikuaktsiisipettusega ei ole korrektne. Spekulatsioonid 1,2 miljardilisestsaamata jäänud aktsiisist võivad olla suunatud avalikkuse tähelepanukõrvalejuhtimiseks probleemi olemuselt. Tarbijakaitseseadus (§6 ja §7)kui ministri määruse suhtes ülimuslik kehtestab igal juhul müüjakohustuse, et müüdav kaup ei tohi sihipärasel kasutamisel ohustadatarbija vara.