- OMX Baltic0,03%299,05
- OMX Riga0,00%891,94
- OMX Tallinn0,08%2 057,92
- OMX Vilnius0,07%1 203,3
- S&P 500−0,03%6 228,18
- DOW 30−0,3%44 275,08
- Nasdaq 0,08%20 429,78
- FTSE 1000,45%8 846,56
- Nikkei 2250,26%39 688,81
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,42
- OMX Baltic0,03%299,05
- OMX Riga0,00%891,94
- OMX Tallinn0,08%2 057,92
- OMX Vilnius0,07%1 203,3
- S&P 500−0,03%6 228,18
- DOW 30−0,3%44 275,08
- Nasdaq 0,08%20 429,78
- FTSE 1000,45%8 846,56
- Nikkei 2250,26%39 688,81
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,42
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Konkurentsi välditakse
Tuleb nõustuda majandusministeeriumiga, et võrguteenust, kui oma olemuselt monopoolset tegevust, tuleb süsteemselt ja õiglaselt reguleerida (vt ÄP 04.04 Maria Alajõe kommentaar ?Energia võrgu(s)tamisest?). Praegu käib mäng ühte väravasse, mis asub selgelt võrguettevõtja ja tarbija mänguväljaku poolel. Järgmine suur samm selles suunas tehakse, kui NRG-lepinguga Eesti Energiale pandud elektrienergia ostukohustus jõustub.
Konkurentsireeglite kohaselt peaks energiasüsteemis tekkima konkurents elektrienergia tootjate ja -pakkujate vahel tarbijale parima toote ja teenuse pakkumise eest. Selleks on vaja küllaldaselt turuosalisi.
Paraku on majandusministri määrusega piiratud suurtarbija mõiste väga kõrge barjääriga. Tootjate poolelt oleme ühendanud Narva elektrijaamad ühte ettevõttesse, Eesti Energia omanduses olev Iru EJ on konkurentsist ?välja lülitatud? ning konkurentsi jaoks on jäänud vaid väiketootjad.
Väiketootjatel on suudetud erinevate reservitasude ja ülekandetasudega muuta tootmine kahjulikuks ka Narva elektrijaamadest madalama omahinna juures. Õiglase regulatsiooni kehtestamise ja turuosaliste võrdse kohtlemise argliku katse järel lahkus ka energiaturu inspektsiooni peadirektor Allan Sepp ametist.
Tõenäoliselt murtakse lähiajal Prantsusmaa kuluaaritöö elektrituru avanemise vastu Euroopa Liidus. Samas liigub Eesti pikkade sammudega just vastassuunas olles elektrijaamade osalise müügiga seotud lepinguga monopoliseerimas pikaks ajaks kodumaist elektritarbimist.
Edasise energiaturu arenguteede määratlemiseks koostab elektriturumudeli alusuuringut majandusministeeriumi juhtimisel konsultatsioonifirma McKinsey. Turumudeli alusuuringu eest maksab konsultandile aga Eesti Energia.
Turumudel, mille printsiipe hiljuti tutvustati akadeemilistele ringkondadele ja muudele huvilistele on nn ühe ostja mudel, mille vabakaubanduse osa rajaneb suuresti Suurbritannia nüüdseks juba tugevalt vananenud toimeprintsiipidele.
Turutegijaks on valitud reguleeritud omandisuhtega institutsioon, kes siis püüab kokku ühendada Narva elektrijaamadest monopoolselt ostetava elektri vabaturult ostetava elektriga. Tarbijale müüakse juba ühtlustatud hinnaga elektrit. Võrgutegevus ja energiakaubandus kavandatakse viia eraldi ettevõtetesse, mis on üks aluseid turu tekkele elektrisektoris üleüldse.
Praktiliselt täielikult on välja jäetud kahepoolsete lepingute võimalus elektri tarnija ja tarbija vahel. Mujal maailmas on see turu stabiliseerimise aluseks ja tehakse kõikvõimalik, et selliseid lepinguid oleks arvestatav osa turust ning need oleks sõlmitud võimalikult pikaajaliselt. Selliste lepingute mahus ei tohiks ühe turuosalise roll olla valitsev, nagu praegu on NRG leping.
Kuna Narva elektrijaamad omavad küllalt suurt osa monopoolselt tarnitavat elektrit, siis vabaturule saab ta pakkuda lisaelektrit lähedaselt muutuvkulude hinnaga. See tähendab hävingut teistele turuosalistele, kui neil pole võtta arvestatavas ulatuses vahendeid muudest tegevusaladest elektrienergia toodangu püsikulude katteks. Et seda ei juhtuks, tuleb luua kompensatsioonimehhanismid vähemalt alternatiivenergiale ja ehk ka soojuse ning elektri koostootmisele.
Nende mehhanismide kehtestamise ja ulatuse üle on oodata pikaajalisi vaidlusi tõenäoliselt kuni uue turumudeli valikuni või praeguste Narva elektrijaamade olulise amortiseerumiseni ja NRG lepingu lõppemiseni.
Hetkel kuum
Eesti elektrisektori seisu ja tulevikku võib kirjeldada, kui olukorda, kus hunt on pandud lambakarjuseks ning karja omanik püüab manitseda hunti mõistlikult käituma. Samas rahustab omaniku esindaja ehk majandusministeerium deklaratiivsete avaldustega lambakarja. Turgu valitseva süsteemi märkimisväärsest efektiivsuse tõusust pole sellistes oludes põhjust unistada.
Samas tuleb au anda Eesti Energia juhtidele ja aktiivsele meeskonnale, kes poliitikute poolt korraldatud NRG ?ämbrile? kuidagi püüab soodsaid lahendusi leida ning riigi omanduses olevat firmat omal kombel ja poliitikute ning erinevate huvigruppide huve silmas pidades edukaks ettevõtteks muuta.
Aarne Leisalu
energeetikaspetsialist
Enimloetud
2
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
4
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Viimased uudised
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele