Kaubamärgivaidlused kestavad aastaid

Kui AS E-Piim tõi pea kolm aastat tagasi turule Eesti Kuldse juustu, müüs ta seda nädalas 750 kg. Poolteist kuud hiljem ilmus lettidele ASi Tori-Selja Piimaühistu Kuldne Eesti juust. Põltsamaa müüginumber langes nädalas 140?300 kilogrammile. Osaliselt võis Põltsamaa Kuldse juustu müügilangus olla tingitud sellest, et mõni kuu pärast uue toote turule toomist nõudlus tavaliselt langebki. Samas ei saa alahinnata Tori-Selja Kuldse Eesti juustu odavamat müügihinda.

2000. aasta jaanipäeval, pärast ligi kaks ja pool aastat kestnud kaubamärgi registreerimise protsessi, sai E-Piim Eesti Kuldse kaubamärgi omanikuks.

Augustis vaidlustas Tori-Selja Piimaühistu patendiameti otsuse Tööstusomandi apellatsioonikomisjonis. Kaebus põhines väitel, et sõnaühendit ?Eesti Kuldne? ei saa patenteerida. Käesoleva aasta jaanuaris otsustas apellatsioonikomisjon Tori-Selja kaebuse tagasi lükata ning jätta E-Piimale õigus kasutada kaubamärki Eesti Kuldne.

?Ma ei usu, et Saare Valss kahjustaks Saaremaa huve, sest me ei kasuta seal mingilgi määral Saaremaa Liha- ja Piimatööstuse olemasolevaid kaubamärke,? ütles Põltsamaa juustutsehhi omava E-Piima finantsdirektor Taavi Aas. Kaubamärk on mõeldud juustusordi eksportimiseks Soome turule, sest see vihjab Soomes väga tuntuks lauldud Georg Otsa laulule ?Saaremaa valss??, ütles Aas.

Eriti magusad on jäljendajatele tuntud ja hinnatud kaubamärgid.

Näiteks teenib Kalevi kommivabriku Emori poolt 146 miljoni krooni väärtuseks hinnatud bränd AS Kalevi patendivoliniku Villu Paveltsi sõnul kasumit Tartu ettevõttele AS Antomin. Antomin müüb patendiametis registreeritud kaubamärgi Kalew all teraviljatooteid. Paveltsi sõnul on Kalew äravahetamiseni sarnane brändiga Kalev, mistõttu rikub Antomin kaubamärgiseadust. Kaubamärgi Kalew omaniku Romet Puhki sõnul ei ole kaubamärgiga Kalew tähistatavad kaubad samast liigist kui Kalevi kaubad.

Villu Pavelts toob Kalevi versus Kalewi analoogse konflikti näiteks maailmast kontoritehnikat ja andmekandjaid tootva Canoni ning Cannoni kaubamärgi all videofilme turustanud filmikompanii Metro Golvyn Mayer Inc?i. Pärast mitmeid vaidlusi tunnistas kõrgeim kohus Cannoni eksitavaks, sest kahte kaubamärki eristas ainult üks täht.

Ega muud võimalust kaubamärgi omanikul oma huvisid ja õigusi kaitsta polegi, kui pöörduda hagiga tsiviilkohtusse ning nõuda kaubamärgi õigustamata kasutamise lõpetamist. Parim viis kaubamärki kaitsta on lasta see õigeaegselt patendiametis kaubamärgi registrisse kanda. Registreerimisprotseduur võtab aega aastaid.

Et vältida ülearust raha kulutamist ja asjatuid vaidlusi, tuleks kaubamärgi registreerimise taotlust esitades eelnevalt uurida, kas juba varem ei ole sarnast kaubamärgi taotlust sarnastele toodetele või teenustele esitatud. Kui keegi on registreerimise taotlusega ette jõudnud, on kaubamärgi taotlejal või asjast huvitatud isikul võimalik otsus Tööstusomandi apellatsioonikomisjonis ja hiljem kohtus vaidlustada. q

Tööstusomandi apellatsioonikomisjonis vaidlustatakse aastas keskmiselt 60 kaubamärkide kohta tehtud otsust. Kuigi konkreetne statistika puudub, on patendiameti kaubamärgi osakonna peaspetsialisti Kerli Tultsi sõnul enim pretensioone ravimi- ja alkoholikaubamärkide suhtes. Kui aastas teeb patendiamet keskmiselt 3200 kaubamärgi registrisse kandmise otsust, siis umbes 2% nendest otsustest vaidlustatakse. Sagedasem vaidlustamise põhjus on varasem äravahetamiseni sarnane registreeritud kaubamärk, kuid kaebusi on ka pahausksete kaubamärgi registreerimistaotluste kohta. Samuti tuleb ette, et registreerida soovitakse Eestis üldtuntud, kui kellelegi teisele kuuluvat kaubamärki.

Esitatud kaebustest rahuldab patendiamet keskmiselt 27%.

Kaebuste arv patendiameti otsuste peale ei ole viimastel aastatel muutunud. ?Kuna viimasel aastal ja ka sel aastal on oodata suuremat otsuste arvu kui varem, võib juhtuda, et arvuliselt võidakse ka rohkem kaebusi esitada,? ütles Kerli Tults. ?Samas, ega seepärast pruugi veel kaebuste protsent muutuda,? lisas ta.