Mets hobusest ahvatlevam

Artikkel

- Uudised
- Merike Ojasson
- 8. mai 2001 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mets hobusest ahvatlevam
Rentniku Tori Hobusekasvanduse OÜ juhataja Imre Sams kinnitas, et tema huvi puudutab ainult hobuseid ning metsa- ja põllumaaga tegelemine aitab hobuseid üleval pidada. ?Mul ei ole hobusekasvanduses ärilisi huvisid. Pigem on see hobitegevus, kuhu raha ainult sisse läheb,? selgitas Sams.
Samas tunnistas kohalik metsaga tegeleja, et hobusekasvanduse mehed raiusid eelmisel aastal metsa mais-juunis. ?Meie istutame sellel ajal metsa, nemad võtavad maha. Hobustele tehti heina alles oktoobrikuus,? ütles metsamees.
Praegu on Tori hobusekasvanduses 86 hobust. Neist 35 suksut on riigi omad, kelle eest Sams maksab aastas 40 000 krooni riigile renditulu. Sööda-, paaritus- ja hobuste hooldamisega seotud tööjõukulud, mis annavad aastas kokku pool miljonit krooni, jäävad hobusekasvanduse omaniku Samsi kanda.
Rõõmsate loomade asemel tekitavad ostjakandidaatides elevust hobusekasvandusega seotud riigimaad. Ligi 400 ha metsamaad ja 600 ha põllumaad panevad hobusekasvandust ihaldama nii vallavalitsust kui ka hobusekasvatajate seltsi.
Samal ajal toimub ASi Tori Hobune pankrotivara jagamine ja selle omanikering kattub üllataval kombel praeguste tegutsejate nimedega. Imre Sams näiteks on olnud ASi Tori Hobune 16% aktsiate omanik.
Riigimetsa majandamise keskuse avalike suhete juht Olavi Paide kinnitusel on hobusekasvandusega seotud maade pärast võidelnud omavahel ka põllumajandus- ja keskkonnaministeerium.
?Tori hobusekasvandus pole mõistagi mingi metsamajandaja, püsivates makseraskustes olnud firma on tänu suurele metsamaale olnud mitme puidufirma huviorbiidis. Normaalne oleks, et maa jaotataks põllumaaks ja metsamaaks ning metsamaa jääks riigi majandada,? ütles Paide.
Hinnaline, 25 aastaks Samsile rendile antud metsa- ja põllumaa kuulub praegu põllumajandusministeeriumi haldusalasse.
Ministeeriumi kantsleri Ants Noodi kinnitusel on nii metsa- kui põllumajandusmaa rendile antud koos tallide ja muu kinnisvaraga, kuid metsamaa majandamine tema arvates hobusekasvandust kuidagi ei mõjuta.
Tori vallavanem Jüri Puust kirjeldab hobuste ümber toimuvat kui raudtee erastamise minivarianti. ?Ka hobusemehed jagunesid siin kaheks pooleks. Ühed olid hobustest huvitatud, teised tulid lihtsalt laamendama ja riisuma. Kuna see on riigimaa, peaks riik oma varaga paremini ümber käima.?
Tema sõnul oleks parim lahendus, kui maa munitsipaliseerida ning vald vaataks, mida hobusekasvandusega edasi teha.
Täna hobuseid kantseldav Imre Sams oletas, et maa munitsipaliseerimisega hävitatakse kogu siiamaani kasvanduses tehtud aretustöö. Tema sõnul on vallas olemas nimekiri, kellele missugused maad tegelikult jäävad.
?See variant, et tori hobused üldse ära kaovad, on täiesti olemas. Nii müümise kui ka vallale andmise korral võib see sattuda seltskonna kätte, kes pole hobustest huvitatud. Kui asi läheb riigi alt ära, kaob ka kontroll,? usub Sams.
Hetkel kuum