Juhtkirja suurimaks veaks pean arvamust, et ühiskonna edukuse ainus kriteerium on majanduslik efektiivsus ja väga range fiskaalne raamistik. Mõistes, et edukuse üks allikaid on majandus, leiame meie, et ühiskond on keerukam. Rööbiti majandusega mängivad sama, kohati suuremat rolli teised väärtused. Õhtumail kasvõi kristlik eetika ja soov pakkuda inimväärset elu võimalikult paljudele. Omaette väärtus on ühiskonna stabiilsus.
Sedagi on ammu mõistnud mitte ainult need, keda Äripäev taunib, vaid ka teisi põhimõtteid pooldanud inimesed. Bismarcki reformid XIX sajandi teise poole Saksamaal on suurepärane näide. Nagu ka Churchilli võitlus astmelise tulumaksu eest Suurbritannias sadakond aastat tagasi.
Ma ei hakka väitlema juhtkirja autori tõele mitte vastavate oletustega. Näiteks meile omistatud sooviga viia need või teised protsendid kohe vastavusse lääne analoogidega lootuses, et nii tuleb õnn iseenesest õuele. Jah, meie eesmärk on arenenud lääneriikide, eelkõige Põhjamaade mudel, kuid me ei kavanda esimees Mao ?suurt hüpet?. Meile ei maksa omistada ka 1917. a Venemaa loosungit ?eksproprieeri ekspluataatorit!?. Meie pooldame reaalsetel võimalustel põhinevat ratsionaalset arengut, meie eesmärk pole rikaste, vaid vaeste arvu vähendamine.
Suuremat tähelepanu tuleb pöörata sotsiaalsetele väärtustele. Usutavasti näeb igaüks, et sotsiaalne ebavõrdsus on jõudmas paljude inimeste taluvuse viimase piirini. Siit tulenevad usalduskriisid ja võõrandumine. Ka reaalselt ähvardav mahajäämus suure hulga inimeste hariduses, mis võib lähiaegadel majandusarengut pidurdada.
Juhtkirjanik unustab, et tegemist on taasiseseisvumisaja kõige pikemaealise valitsusega. Kõik tähtsad otsused oleme koos teinud, tihtipeale küll teravalt vaieldes, sageli ka eriarvamustele jäädes. Uus on, et kõik need vaidlused on toimunud koalitsiooni sees. Just see on paljudele mõistetamatu. Senine kogemus tugines ju põhiliselt koalitsiooni ja opositsiooni vastasseisul. Säärasest must-valgest maailmapildist on raske loobuda. Meie ja põhjanaabrite vikerkaarevalitsus tõendavad, et kirjum pilt on võimalik.