- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 2250,9%41 020,91
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,66
- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 2250,9%41 020,91
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,66
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Keskmine palk kasvab kiiresti
2001. aasta esimeses kvartalis oli ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 5098 krooni ja tunnis 30,26 krooni. Eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes oli keskmine brutokuupalk 13,3 protsenti ja brutotunnipalk 12,2 protsenti kõrgem.
Viimati tõusis kuupalk üle 13 protsendi 1998. aasta kolmandas kvartalis, kui brutokuupalk tõusis 1997. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 15,8 protsenti.
Kõige kõrgem brutokuupalk ja -tunnipalk oli finantsvahenduses ? vastavalt 2,6 ja 2,2 korda kõrgem keskmisest kuupalgast ja tunnipalgast. Võrreldes 2000. aasta esimese kvartaliga oli finantsvahenduses kuupalk tõusnud 22,7 protsenti ja tunnipalk 13,8 protsenti.
Kõige madalam brutokuupalk ja -tunnipalk oli põllumajanduses ja jahinduses ? vastavalt 55,0 protsenti ja 56,7 protsenti madalam keskmisest kuupalgast ja tunnipalgast. Võrreldes 2000. aasta esimese kvartaliga oli põllumajanduses ja jahinduses kuupalk tõusnud 20,8 protsenti ja tunnipalk 18,9 protsenti.
Keskmine brutokuupalk tõusis kõige enam ehituses ning tunnipalk kinnisvara-, üürimis- ja äritegevuses ? vastavalt 28,5 protsenti ja 28,0 protsenti võrreldes 2000. aasta sama perioodiga. Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk langesid ainult kalanduse tegevusalal ? vastavalt 10,4 protsenti ja 13,6 protsenti võrreldes 2000. aasta sama perioodiga.
Hansapank Marketsi peaanalüütiku Maris Lauri sõnul tingis esimese kvartali 13,3protsendilise keskmise palga tõusu möödunud eduka aasta eest preemiate ja boonuste maksmine, millele viitab ka seik, et tunnipalk kasvas aeglasemalt kui keskmine kuupalk.
Lauri sõnul on palgatõus positiivne, osaliselt tingis tõusu tema hinnangul ka ettevõtete efektiivsemaks muutumine. Üheks põhjuseks peab Lauri ka inflatsiooni taset. Lauri ütles, et eeldatavasti jääb järgmiste kvartalite keskmise palga kasv praegusest väiksemaks.
Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliidu (ETTK) tegevdirektori asetäitja Tarmo Kriis ütles, et kiire palgatõusuga kaasneb alati ülemaksmise ning tarbimisbuumi oht, kuid tänasel päeval on 13,3protsendiline palgatõus vaid positiivne nähtus.
?Olen prognoosinud sellist tõusu paariks aastaks ette, investeeritakse tehnoloogiasse ja inimestesse, ettevõtted on oma kulud kontrolli alla saanud,? põhjendas Kriis kiiret palgatõusu. Lisaks mängib Kriisi sõnul statistilise palgatõusu puhul rolli ka ümbrikupalkade vähenemine.
?Ülemaksmise oht on alati, aga me oleme ka üleminekumaa, praegu on palgatõus küll vaid üdini positiivne,? lisas Kriis.
Autor: ÄP Online
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele