- OMX Baltic−0,2%295,55
- OMX Riga1%910,47
- OMX Tallinn−0,2%2 036,81
- OMX Vilnius0,03%1 202,15
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,56%9 188,11
- Nikkei 2251,02%41 069,82
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,04
- OMX Baltic−0,2%295,55
- OMX Riga1%910,47
- OMX Tallinn−0,2%2 036,81
- OMX Vilnius0,03%1 202,15
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,56%9 188,11
- Nikkei 2251,02%41 069,82
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,04
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vaid ühepoolne hea tahe?
Ettevalmistamisel on uus ravikindlustuse seadus. Muuhulgas tahab sotsiaalministeerium, et haigekassa hakkaks haigushüvitist maksma senise teise päeva asemel alates neljandast päevast. Tööandjad peaksid ministeeriumi kava järgi kohustuma tasuma töötajatele haigushüvitist esimeste päevade eest.
Äripäev ei ole põhimõtteliselt idee vastu delegeerida esimeste haiguspäevade hüvitamine tööandjale. See aga eeldab vastukaaluks sotsiaalmaksumäära alandamist.
Märtsis 2000 kirjutas sotsiaalminister Eiki Nestor Äripäevas valitsuse plaanist teha tööandjaile ettepanek võtta esimese kümne haiguspäeva eest hüvitise maksmine enda peale.
Sel juhul pidas minister võimalikuks ka sotsiaalmaksust ravikindlustusele mineva 13% alandamist 12%-le. Võitnuks need ettevõtted, kel töötajad keskmisest tervemad, kaotanuks need, kel inimesed rohkem haiguslehel. Riik oleks selle mudaliga ainult võitnud, kuna keskmine ravikestvus haiglates oli sotsiaalministeeriumi kodulehekülje andmeil 2000 a esimesel poolaastal 9,2 voodipäeva. Kodudes ollakse tõenäoliselt veelgi lühemat aega tõbine.
Nüüd, kui tööandja maksukohustus on viidud kahe päeva peale (esimene päev on töövõtja enda mure ehk n-ö ooteaeg), enam maksuvähendamisest ei räägita. Sotsiaalministeeriumi kantsler Hannes Danilov teeb juttu hea tahte avaldusest ja sellest, et tööandjat peaks stimuleerima soov luua tervislikku töökeskkonda, et töötajad ei haigestuks. Paraku on riik töötajate tervise eest hoolitsemise teinud tööandjale väga kulukaks. Nt vaktsineerimine, sportimisvõimaluste loomine jms on erisoodustus.
Ettevõtetele, nt Baltikale, tähendab kahe haiguspäeva hüvitamine tööjõukulude kasvu ca 1% aastas. Selle saaks kompenseerida 0,1protsendilise sotsiaalmaksu langusega. See on aga välistatud, kuna pidavat olema liiga tühine summa (taas Danilovi sõnad).
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Toomas Vilosiuse sõnul võimaldab see, et haiguspäevade eest maksab tööandja, paremat kontrolli töötajate haiguste üle. Et siis niisama sinist lehte ei võeta. Paraku on haiguslehe puhul kaks poolt ? andja ja saaja. Pool aastat tagasi kirjutas ÄP ka fiktiivsetest haiguslehtedest ? ka meedikute esindajad väitsid siis, et kui tööandja maksab osa haigusrahast, väheneb libalehtede hulk. Ausalt öelda on üsna raske ette kujutada, kuidas hakkab tööandja kontrollima lehe väljastanud tohtri pädevust ja haiguse olemasolu. Ja miks ta peaks seda tegema. Pole ka haigekassa suutnud tagada täielikku kontrolli.
Niisiis eeldab riik praegu hea tahte avaldust ühepoolselt, ise samasugust head tahet väljendamata. Tegelikult tuleb sotsiaalmaksumäära alandada ja mitte ainult selle tühise 0,1% jagu, vaid rohkemgi. Perspektiivis tuleb ka haiguskindlustus viia üle nn kahele sambale ? kohustuslik ja vabatahtlik. Loomulikult ei ole võimalik kõike 13% inimestele palgana peo peale maksta, ent sotsiaalmaksumäära nt poole võrra vähendada on tõenäoliselt võimalik. Tuleb välja arvutada, kui palju kulub riigil vältimatu abi, pensionäride, töötute, laste ravimiseks ja ennetustööks, ning määrata vastav sotsiaal/haiguskindlustusmaksu summa. Ülejäänud (töötavad) inimesed hakkaksid end ise kindlustama või tasuksid oma ravikulud haiglate hinnakirja alusel.
Enimloetud
Viimased uudised
Töötajate arv väheneb veerandi võrra
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele