Metsa minnes võta kaasa fotoaparaat

Looduse pildistamine on Leivol edenenud koguni nii hästi, et tal õnnestus tänavu Väätsas peetud Vereta Jahi konkursil tuntud fotograafide eest üldvõit ära napsata. ?Ma pean ennast ikkagi algajaks ja see võit oli lihtsalt suur vedamine. Tänapäeval on fototehnika nii arenenud, et ka fotograafiast väga kaugel seisev inimene võib lühikese ajaga saavutada palju. Siiski määrab fotograafi taseme praktika. Parimad pildid sünnivad ikkagi teadliku tegevuse ja hea juhuse läbi,? räägib Leivo.

Vanasti oli fotograaf omamoodi teadlane ja keemik, keda inimesed uudishimu ja üllatusega jälgisid. Korralike ülesvõteteni tuli läbi käia pikk õnnestumiste ja ebaõnnestumiste jada. Tänapäeval sünnib enamik fotosid laboris ja paljud fotograafid ei teagi, mis protsessid filmi ning paberiga tegelikult toimuvad. Algaja piltniku jaoks on kõik pealtnäha väga lihtne. Just see lihtsus ja asjaolu, et Leivo on olnud ka jahimees, viisid hobini, mida saab iseloomustada sõnaga loodusfoto.

?Kui algul õnnestus üks-kaks head pilti saada, siis oli kõik väga hästi. Otsisin teadlikult huvitavaid situatsioone. Kui looduses ringi liikuda, satub tihti olukordadesse, kus loomad objektiivi ette jäävad, kuid arvestama peab sellega, et loodus on kümneid kordi tähelepanelikum inimese vastu kui inimene looduse vastu. Kui tahad lindu või looma pildile saada, pead selle hetke endale kätte võitlema. Lõpuks õnnestub pildistada ehk 1?1,5 sekundi jooksul ja saada häid võtteid, ent oodanud oled tunde. Nii õnnestus mul Soomes teha üks täiuslik ülesvõte vesipapist, aga mõnest kiiremast linnust või loomast pole kaadrisse midagi jäänud,? räägib Leivo.

Kantsleri arvates saavad kõige kergemini häid fotosid lindude ja loomade keelt oskavad inimesed ja neid on Eestis palju, mitmel neist loodusfotode albumgi välja antud. Ühe korraliku albumi tegemine võiks olla ilus eesmärk, aga Leivo sõnul on see väga tõsine ettevõtmine, raske töö, mis nõuab palju kannatlikkust ja aega.

Mees käib tõsisematel fotoretkedel keskmiselt korra kuus. ?Aga fotoaparaat on alati kasutamisvalmis ka siis, kui olen niisama mõnel sõidul või sõbrad kutsuvad jahile. Ükskord sain kaadrisse situatsiooni, kus metssiga jooksis, jahikoer kannul, piiramisliinist läbi ja pääses eluga, sest keegi ei saanud talle pihta,? räägib Leivo ja lisab, et kui tegemist pole just väga väärtusliku trofee pildistamisega, siis fotoaparaat ja püss omavahel kokku ei sobi. Seda nii füüsilises kui filosoofilises mõttes. Jahil käiakse, et loomi taga ajada ja tappa, foto eesmärk püüda kordumatut hetke, tuua esile looduse ilu.

Oma loodusfotodest pole Leivo näitusi korraldanud ja tal ei ripu neid isegi koduseinal. ?Sõpradele olen neid siiski kinkinud ja albumis on ka üle 300 arvestatava foto. Õnnestunuim on ilvese pilt Elistvere looduspargist ja ülesvõtted metsisekukest, kes sai mu peale nii tigedaks, et sundis taanduma,? kirjeldab Leivo eredamaid hetki.

Kantsler on veendunud, et fotograafial on suurem tulevik kui videol. Foto väljendab hetkevälgatust, hetkel on suurem lummus ja jõud. Samuti ei kao ära paberil ajaleht ja piibel, sest nendega on inimestel hoopis teine suhe kui arvutiga, väidab ta.

Tulevikueesmärgina nimetab Margus Leivo naljatamisi National Geographicu esikaant. ?Tegelikult on looduse fotografeerimine minu jaoks lihtsalt eneseteostuse vorm, mille juures oled ise rahul ja saad veel tunnustust ka,? võtab Leivo hobi sisu kokku.

Autor: Margus Sanglepp