Hoonete energia tarbimine peab saama kontrolli alla

Eesti laiuskraadil tarbitakse umbes 40% toodetud või sisseostetud energiast hoonetes. Rootsis saadakse suur osa energiast hüdro- ja aatomielektrijaamadest, Lätis hüdroelektrijaamadest, Leedus aga seevastu aatomielektrijaamast. Kütuse- ja energeetikatööstus on vabaturumajandusest kaugel.

Nafta hinna määravad OPECi kvoodilepped, mis oma olemuselt on kartellikokkulepped. Söe tootmist doteeritakse ning sütt müüakse sisuliselt dumpinghindadega. Muude ressursside hinnad on sõltuvuses kahe nimetatud toote tehishindadest.

Energia maailmaturu hinna pideva tõusu tulemusena muutus energiasääst ka ehituses Euroopa Liidu ühispoliitikaks, kusjuures see laieneb veelgi, seda enam, et praegu on ettevalmistamise järgus hoonete energeetilise efektiivsuse direktiiv.

Energia tarbimise taseme määravad hoone asukoht, orientatsioon, mõõtmed ja mahuline lahendus, mis kestavad muutumatul kujul saja aasta vältel. Seega on kahtlemata vaja pöörata tähelepanu siin peituvate võimaluste kasutamisele. Ent seda valdkonda ei saa normida selle traditsioonilises tähenduses, s.o anda ette parameetrit, mille järgimine või mittejärgimine oleks üheselt tuvastatav. Hoone ümbris kestab samuti sada aastat ning on raskesti muudetav, mistõttu alglahendus mõjutab meie energiatarvet järgneva saja aasta vältel.

Piirete soojajuhtivuse normimisel tuleb eristada kolme liiki nõudeid:

1. nõuded piirete liikidele, mis on nii arvutatavad kui ka mõõdetavad;2. nõuded hoone ümbrisele tervikuna, mis on ainult arvutatavad;3. nõuded aastastele soojakadudele läbi ümbrise, arvestatult köetava pinna ruutmeetri või köetava mahu kuupmeetri kohta ? ainult arvutatavad.

Nõuded lähtuvad peale energeetiliste ja loodushoiu aspektide ka tervislike tingimuste tagamisest ja tarindite riknemise vältimisest ning võivad olla diferentseeritud sõltuvalt hoone otstarbest, suurusest, massiivsusest ja energialiigist (elektriküte, kaugküte jne). Normid eeldavad, et hoone ümbris on piisavalt (normitud tasemel) õhutihe. Ümbrise soojajuhtivuse ning õhutiheduse normide käsikirjad ning uued, karmistatud ning ELi käsitlusega kokkuviidud soojajuhtivusnõuded on tänaseks küll olematu Ehitusreeglite Nõukogu poolt heaks kiidetud ja valmis eelnõudena avaldamiseks, ent real põhjustel pole seda seni veel tehtud.

Hoonete energeetiline normimine (või ka normimise puudumine) mõjub otseselt igaühe rahakotile elektri-, kaugkütte-, õli-, gaasi-, söe jne arvete kaudu, mida meil tuleb aasta-aastalt pidevalt tasuda.

Autor: Georg Samuel