Pankurite kartus aitab vältida kinnisvarakrahhi

Eestis on taas saanud hoogu diskussioon võimalikust kinnisvarakrahhist.

Äripäeva arvates suureneb käesoleval ja järgmisel aastal eluaseme- ning äripindade turul nõudlus ja järsku hinnalangust kinnisvaraturul ei tule.

Hoogne äripindade rajamine on mõistetav, sest möödunud aasta oli ettevõtjatele edukas, ootused käesolevaks ja järgmiseks aastaks on positiivsed. Samas on võrreldes Ida-Euroopa suurlinnadega rendihindade tase Tallinnas madalam. Uute äripindade osas on elavnemine toimunud ka teistes Eesti suuremates linnades. Näiteks Tartusse peaks sel aastal kerkima neli uut kaubanduskeskust kogumaksumusega 300 miljonit krooni.

Käesoleval ja möödunud aastal on kiiresti kasvanud inimeste sissetulekud ning suurenenud säästud. Kasvav nõudlus ja positiivsed tulevikuväljavaated on andnud uut hoogu kinnisvaraarendajatele ka eluasemeturul.

Hansabank Marketsi juhataja Erkki Raasukese hinnangul on eluasemete jaoks vaba arendatavat maad kolme-nelja aasta jagu. ?Kriitiline küsimus on see, kui kiiresti uued majaomanikud peale tulevad ja selle maa arendajate käest ära ostavad, sest maa iseenesest midagi ei tooda,? lausus ta.

Ehituse ja kinnisvaraarendusega tegeleva Merko Ehituse juhi Tõnu Toomiku aasta alguses avaldatud prognoosi kohaselt seisab elamuehitusturul suurem tõus alles ees. ?Korterelamute arendamises tõusu veel tänavu ei tule. Kui sarnane areng jätkub, siis paari aasta pärast,? lausus Toomik, kes prognoosis 2001. aastaks suuremat kasvu just tootmispindade osas (vt ÄP 26.02.).

Kindlasti ei suuda kasvavale nõudlusele vaatamata kõik arendajad oma projekte loodetud aja ja hinnaga realiseerida. Põhjuseks on sihtgrupi ebamäärasus, kehv turundus või tihenenud konkurents.

Näiteks on Merirahu elamurajooni arendaja langetanud kruntide hinda. Kui algselt müüdi kallimaid krunte 2900 krooniga ruutmeeter, siis praegu on hind langenud 1600-le, kohati 1200-le kroonile ruutmeeter. Merirahu arendajad tegid panuse kõrgele hinnale, lootes nii tekitada klientides arusaama, et tegemist on eksklusiivse ostuga. Kõrge hind assotsieerub tarbijale kõrge kvaliteediga. Kuna aga kinnisvara ostmine ei toimu hetkeemotsioonidest ajendatuna ja uute elamupindade osas on turul pakkujaid palju, siis ei eristunud Merirahu teistest piirkondadest ja müüjad oli sunnitud hinda alandama. Merirahu näitel võib öelda, et kinnisvarakriisi ohule sel aastal viidanud Ain Hanschmidtil ja Erkki Raasukesel on selles osas õigus, et hinnalangus võib toimuda kallite elamupindade osas.

Hanschmidti ja Raasukese hoiatussõnumid võivad olla tingitud pankade omanike konservatiivsusest. Maailmamajanduse arengu suhtes ollakse Rootsis ettevaatlikud ja see ettevaatlikkus on kandunud üle tütarpankade juhtidele. Samas on pankurite kinnisvarakriisi kartus kõige parem vastuargument krahhi kuulutajatele. Sellepärast ei saa praegust olukorda kinnisvaraturul võrrelda ka 1997. aasta börsikrahhiga.