Ehmatused ja tõed äriühingu asutamisel

Sellisel juhul saadab registriosakond määruse, milles toob välja kannet takistavad puudused ja annab puuduste likvideerimistähtaja. Kui kõik on aga nõuetekohaselt vormistatud ja Äriregistrile esitatud, siis umbes 20 päeva pärast võib saada äriühingu B-kaardi ? äriühingu olemasolu tõestava õigusliku dokumendi. Komistuskividena julgen esile tuua ärinime ja tegevusalade valiku ning kõigi asutamisega kaasnevate kulude tasumise.

Asutamist peakski alustama ärinime kasutuse kooskõlastamisega. Nimekorraldaja tähelepanekud ja soovitused aitavad vältida nii asjatuid lisakulusid kui ka ajakadu, sest taotletavat ärinime ei kanta äriregistrisse, kui see või sellega eksitavalt sarnane ärinimi on juba eelnevalt registreeritud. Samuti ei tohi ärinimi kattuda mõne teise isiku kaubamärgiga.

Äriühingu asutamisel kipuvad asutajad suures tuhinas üle pingutama tegevusalade väljatoomisega. Ei tasu aga ära unustada, et äriühing võib teha kõiki tehinguid, mis on otseselt või kaudselt vajalikud tema eesmärgi ? kasumi teenimine ? saavutamiseks. Tegevusalana oodatakse eelkõige igapäevase ja pideva tegevuse esiletoomist. Reegel on, et tegevusala ei või olla eksitav tegevuse liigi ega ulatuse suhtes. Õigusaktides on sätestatud tegevusalad, millel tegutsemine nõuab vastava ministeeriumi ja/või kohaliku omavalitsuse poolt väljastatavat seaduslikku õigust e litsentsi. Litsentseerimisele kuuluvate tegevusalade loetelu on kinnitatud EV Valitsuse määrusega, samuti nende taotlemise kord.

Asutamisega kaasnevatest kuludest on kõige lihtsam (peaaegu ka ainus) võimalus saada ülevaadet äriühingute asutamisteenust pakkuvatelt firmadelt. Äriühingu asutamisel on asutaja otsustada kogukulude suurus ? kas ta teeb kõik ise või kasutab pakutavaid asutamise korraldamise teenuseid, kuid mööda ei saa minna alltoodust.

Mahukaim paigutus on kindlasti kapital ? osaühingu (OÜ) nõutud miinimum on 40 000 krooni, aktsiaseltsil (AS) 400 000 krooni. Raha asemel võib kasutada samas suuruses mitterahalist sissemakset, millisel juhul kulutuste maht on tunduvalt suurem kui rahalise sissemakse korral.

Esimesed kulud on notaritasu äriühingu registrisse kandmise avalduse, asutamisotsuse või ?lepingu ja juhatuse liikmete allkirjanäidiste koostamise eest. Notaritasu ei ole konkreetne summa, selle määr sõltub äriühingu kapitali suurusest ja dokumentide hulgast. OÜ puhul on miinimumtasu suurusjärgus 500 krooni, AS 1000 krooni.

Kindlaksmääratud on Maksuameti tulukontole tasutavad spetsiaalsete viitenumbritega riigilõiv asutamisel ning esmase registreerimiskande avaldamise tasu. Viimane summa on olenemata kapitali suurusest mõlema äriühingu liigi puhul 100 krooni, riigilõiv seevastu otseses sõltuvuses kapitali suurusest. OÜ äriregistrisse kandmise eest tuleb tasuda riigilõivu 0,2 osakapitalist, kuid mitte alla 3000 krooni ja mitte üle 20 000 krooni. AS äriregistrisse kandmisel samuti 0,2 aktsiakapitalist - min 4000 krooni ja max 40 000 krooni.

Rahalise sissemakse puhul on kohustuslik pangas nn stardikonto ? konto, kuhu asutaja(te) poolt kapital sisse maksatakse - avamine. Üheski pangas ei ületa nimetatud konto avamise teenustasu 200 krooni. Ka litsentsi taotlemisel tuleb tasuda riigilõivu, mille määr võib ulatuda kümnetesse tuhandetesse kroonidesse.

Kõik eeltoodud kulud tuleb teha enne äriühingu registreerimise taotlemist ja nende tasumist tõendavad dokumendid esitada äriregistrile.

Maksuameti soovile vastu tulles võiks järgmise sammuna kohe pärast registriosakonnast kandeotsuse saamist äriühing maksuametis maksumaksjana registreerida. Selleks tuleb esitada asukohajärgsele maksuameti kohalikule asutusele vastav avalduse vorm lisadega. Soovi korral võib äriühingu spetsiaalse taotlusega kohe ka käibemaksukohustuslasena registreerida.

Iga äriühing peab pärast äriregistreisse kandmist esitama oma asukohajärgsele Maksuameti kohalikule asutusele igakuiselt 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta tulu- ja sotsiaalmaksu maksudeklaratsiooni vormi TSD koos vajalike lisadega. Käibemaksukohustuslane on kohustatud esitama käibedeklaratsiooni maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks, seda ka juhul, kui käive puudub ja käibedeklaratsioonil näidetakse nulle.

Kohustus esitada äriregistrile ja maksuametile majandusaasta aruanne tekib äriühingul juba esimese majandusaasta lõppemisel.

Autor: Ivika Vilt