- OMX Baltic−0,03%298,86
- OMX Riga0,23%893,96
- OMX Tallinn−0,08%2 054,75
- OMX Vilnius0,09%1 203,54
- S&P 500−0,07%6 225,52
- DOW 30−0,37%44 240,76
- Nasdaq 0,03%20 418,46
- FTSE 1000,23%8 874,26
- Nikkei 2250,33%39 821,28
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,53
- OMX Baltic−0,03%298,86
- OMX Riga0,23%893,96
- OMX Tallinn−0,08%2 054,75
- OMX Vilnius0,09%1 203,54
- S&P 500−0,07%6 225,52
- DOW 30−0,37%44 240,76
- Nasdaq 0,03%20 418,46
- FTSE 1000,23%8 874,26
- Nikkei 2250,33%39 821,28
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,53
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ka e-riik hääbub?
E-riik oleks nagu ainus õlekõrs, millest meie riigiametnikel kinni hoida, et näida uuendusmeelne. E-valitsus e vabariigi valitsuse istungite infosüsteem on meie riigile uhkuseks. Kõrged külalised laiast maailmast viiakse alati seda vaatama. Ja nad on sellest vaimustuses.
E-riik pole aga eesmärk omaette. E-lahendused on vaid selleks, et riik saaks raha kooku hoida. Selleks, et teenindada oma riigi kodanikke mugavamini, kiiremini, väiksema arvu ametnike abil. Pangad ei teinud internetipanku mitte selleks, et olla e-pangad. Nad soovisid vähendada pangakontorite töötajaid iga kliendi kohta. Internetipanganduse rakendamine tõi pankadele majanduslikku kasu. Lisaks sellele on õnnelikud nende kliendid, teenus on mugav ja kiire. Ning analoogiliselt riigiga, on meie pangad uhked selle lahenduse üle. Läänes ei tuldud sellega nii kiiresti toime.
Kas meie riik jõuab üles ehitada e-riigi? Ministrite e-istungisüsteem on väike infosüsteem, e-riigi jäämäe veepeaalne osa. Palju tuleb juurde teha ja see on kallis. Riik on võrreldes meie Skandinaavia naabritega vaene ja entusiasmist kaua asju edasi ei tehta. Eesti riik ei ole aga see, kes e-riigi ise peaks valmis tegema. Niipea kui riik hakkab teenuseid ostma erasektorist, tekivad uued e-lahendused, mis on e-riigi ehituskivideks. Monopolideta vabaturu tingimustes hakkavad teenusepakkujad tööd optimeerima ning e-keskkonda viima. Paljud riigi funktsioonid, näiteks registrid ja lubade väljastamine, on informatsiooni töötlemisel põhinev teenus.
Rriigil on ka standardiseerimise roll. Tuleb määrata teenuste kvaliteedinõuded ja vorm. Riik peab hoolitsema, et e-teenused poleks kättesaadavad vaid Tallinnas elavale yuppi?le vaid ka kolkaküla ettevõtlikule metsatöötlejale ja Ida-Viru venekeelsetele.
Eesti riigis on täna võimalik päris paljusid asju ajada läbi interneti. Valdav enamust neist teenustest osutab eraettevõtlus. Mina olen riigi poolt pakutavatest vaid ühte teenust kasutanud. Maksumaksmine on kodanikele e-vahenditega lihtsaks tehtud. First things first, muidugi!
Autor: Jaak Ennuste
Enimloetud
1
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
2
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
3
Viimased uudised
Konkurentsiamet: meile pole koondumise teadet tulnud
Konkurentsiamet: meile pole koondumise teadet tulnud
“Kinnitamiseni läheb väga positiivse stsenaariumi korral mõni aasta”
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Portfell kasvas üle 60%
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele