Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Naisjuhtide arv suureneb
Äripäev pühendab naistegevjuhtidele erinumbri, et tutvustada neid üksikuid õrnema soo esindajaid, kes on suutnud kõrgeid tippe vallutada.
Olen veendunud, et naisjuhtide osakaal suureneb lähiajal.
Ülikoolidesse astub rohkem naisi kui mehi ning lõpetajategi hulgas on rohkem naisi kui mehi. Tallinna Pedagoogikaülikooli avaliku poliitika dotsent Anu Toots ütleb, et naised on vallutamas kõiki erialasid: ?Ka Tehnikaülikool ja Põllumajandusülikool on muutumas naistekõrgkooliks.?
Paratamatult võib järeldada, et edaspidi suureneb ka naisjuhtide osakaal Eestis.
Tänase seisuga on aga käibe poolest 500 suurema Eesti ettevõtte tegevjuhtidest vaid 4 naised, töötajate arvu poolest 100 suurema riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse eesotsas seisab vähem kui 10 naisi. Kahekümne Eesti suursaadiku hulgas välismaal on neli naist.
Meie eriväljaandele oma elulookirjeldusi ja asutuse või ettevõtte andmeid saatma kutsusime kõiki naistegevjuhte.
Enamik naisjuhte suhtus osalemisse äärmiselt kõhklevalt. Kes soovis tagaplaanile jääda, kes kartis eelarvamust, et õiged juhid on ikka mehed.
Emori uuringud aga näitavad, et erinevused naiste seas on suuremad kui erinevused naiste ja meeste vahel. Väärtusmaailma kujunemist mõjutab pigem rahvus, vanus ja haridus.