Vene pank esitab nõuded laviinina

Vaatamata Cleider Projectsi poolt ASi Kunda Tehased vastu esitatud 735 000 krooni suuruse nõude jõudmisele riigikohtu istungile tänavu novembris valmistab võlanõudjate juht Dmitri Nikolajev oktoobriks ette uut hagide esitamise seeriat Eesti kohtutes.

Mitu Euroopa riikides registreeritud ettevõtet omandavad Cleider Projectsilt väiksemad osad 28 miljoni krooni suurusest Kunda Rehaste võlast VEBi ees, asudes neid samaaegselt välja nõudma, ütles Nikolajev. VEB saadab esmakordselt oma juristid Eestisse nõuet kaitsma.

Riigikohus hakkab Cleider Projectsi nõuet arutama 5. novembril kinnisel istungil kirjalike materjalide põhjal, mistõttu jäävad VEBi juristide poolt ette valmistatud seisukohad esitamata, selgitas Nikolajev.

Erastamisagentuuri haldusesse kuuluv ja likvideerimist ootav AS Kunda Tehased laenas enne Nõukogude Liidu lagunemist praegusest Venemaa Välismajanduspangast (VEB) 28 miljoni krooni suuruse summa sisseseade ostmiseks, kuid Viru ringkonnakohus otsustas mais, et Cleider Projectsi omandatud nõue polnud piisavalt tõendatud. ?Cleider Projects esitas kohtule tõendeid, mis annaksid alust laenuga seotud isikute suhtes kriminaalasja algatamiseks, kuid antud kohtuasja raames ei olnud nende nõue piisavalt tõendatud,? ütles ringkonnakohtu esimees Sirje Aitsen.

VEBi juristid valmistusid riigikohtule nõude korrektsust tõestama, rääkis Nikolajev.

Ringkonnakohtu otsus võis olla administratiivselt mõjutatud erastamisagentuuri, rahandusministeeriumi ja Eesti Pangaga seotud isikute poolt, mis võib mõjutada ka riigikohtu otsust, selgitas Nikolajev. ?Siin on tegemist administratiivsele ressursile rajatud taktikaga, kus kohut kasutatakse petturluse varjamisel ning ajaga venitamiseks,? lausus ta.

?Ringkonnakohtu otsus pärsib kindlasti vastaspoole huvi teiste samasuguste mitmetesse miljonitesse kroonidesse ulatuvate hagide esitamiseks, kui nende tõendid on samal tasemel,? ütles protsessil erastamisagentuuri esindanud Leon Glikman mais.

16 Eesti riigile kuulunud ettevõttest, kes on VEBi võlglased, on 14 likvideeritud, mistõttu Nikolaejevi sõnul on perspektiivne veel üksnes nõue Tartu Ülikooli vastu. Tartu Ülikool laenas VEBist 16 miljonit krooni, mille eest osteti seadmed südamekirurgia keskusele ning kaks freespinki meditsiiniliste laserite tootmiseks, ütles professor Jüri Kärner, kes allkirjastas 1988. ja 1989. aastal Tartu Ülikooli rektorina VEBiga kolm laenulepingut.