Uued maksud ? uued mured

Kuus 150 krooni lastetoetuseks, 400 krooni töötule, mõnisada krooni aastas peredele toetust ? nii häbematult väikesed summad, et neist on piinlik rääkidagi. Lihtsal riigitöötajal tuleb palka tõsta, et tahe tööd teha sootuks ära ei kaoks, ka pension võiks suurem olla... Selleks, et rahuldada kõikide vajadusi ja soove, ei suuda valitsusliit ega ka opositsioonipoliitikud muid lahendusi peale maksude tõstmise ja uute maksude sisseseadmise välja pakkuda ? tõuseb maamaks, hasartmängumaks, tubakaaktsiis, tulumaks jne.

Äripäeva seisukohast ei lahenda maksude tõstmine ega uute maksude kehtestamine Eesti probleeme, vastupidi ? maksuraha võib laekuda vähem, hakatakse peitma tulusid, rohkem palka liigub ümbrikuis. Probleem pole niivõrd rahanappus kui see, et rahajagamise prioriteedid on paigast ära, kõiki seniseid makse ei suudeta sajaprotsendiliselt kokku korjata, ning see, et raha ei jõua tegeliku abivajajani.

Valitsus ei suuda kuidagi tuleva aasta kulusid oodatavate tulude piiridesse mahutada ja otsib 1,2 miljardile kroonile katet maksude tõstmisega.

Kui vildakatest prioriteetidest rääkida, siis pole kurioossemat näidet kui see, et riigikogu kultuurikomisjon saab hankida poole miljoni krooni eest mööblit, aga raamatukogu likvideeritakse kauges kolkakülas, kus kehva elektri- ja telefoniühenduse tõttu pole muu maailmaga võimalik korralikult sidetki pidada. Või mängivad riigiisad piljardit ja käivad maksumaksja raha eest saunas, kui samal ajal õpivad üle poole lastest kehvalt valgustatud klassiruumides. Kokkuhoid algab valest otsast, lugupeetud rahvaesindajad.

Miks on toimetulekutoetus inimese kohta aastas Harjumaal keskmiselt 87 kr, Ida-Virumaal 334 kr, Võrumaal Urvaste vallas aga 1159?

Tuleval aastal maksab toetusi vald või linn oma eelarvest, saades toetuste jaoks raha sihtotstarbeliselt riigieelarvest, seda 130 mln kr võrra enam kui tänavu, kokku 375 mln. Rahakott läheb omavalitsustele lähemale ? nemad tunnevad ja teavad oma elanikke ja nende elu-olu, nii kõlas rahandusministeeriumi põhjendus.

Jah, omavalitsustes teatakse väga hästi, kes kellele kuidas palka maksab ? palju inimesi töötab mitteametlikult, palka saadakse ümbrikuis ning riik maksab neile toimetulekutoetust. Tänane reaalsus on see, et ametlikult töötu sõidab toetusrahale järele oma isikliku sõidumasinaga... Maksumaksjatelt kogutav summa jõuab tegeliku abivajajani ?lahjendatult? ning sageli jäävad nad sootuks rahaabita, sest neile öeldakse ? selleks aastaks eraldatud summad on läbi.

Mõõdukad tülitsevad koalitsioonipartneritega lastetoetuste pärast ? esimesed tõstaks toetusi, teised on vastu ? pole raha.

Võru maavanem Mait Klaassen pakub välja lastetusmaksu idee ? tuleb raha toetusteks ja iibeprobleem laheneb. Nagu nõukogude ajal, lapsi aga ei sündinud siis rohkem hirmust maksu ees, vaid seepärast, et kõigil oli tööd. Ei hakka nüüd lapsi rohkem sündima enne, kui pered tunnevad end majanduslikult kindlalt.

Toetusi saab suurendada olemasoleva rahaga ? ei ole vaja maksta 150 kr lapsele, kelle vanema palk küünib kaugelt üle 10 000 kr. Omal ajal põhjendati kõigile lastele toetuse maksmist laste võrdsusega a? la ega lapsed süüdi pole, et nende vanemad on rikkad. Praegu kõlab see kohatu naljana.

Ka olemasolevate summadega saab hakkama, kui valitsus maksutulud riigieelarves õigetele kuluridadele kirjutab, teeb lõpu varimajanduse vohamisele ja petiste toetamisele. Suund peab olema maksude tõstmisele vastupidine ? inimestele tuleb jätta kätte rohkem raha. Siis on ka vähem toetatavaid.