- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,66
- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,66
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti majanduskasv ? üks silm naerab, teine nutab
II kvartali majanduskasvu näitaja iseloomustamiseks võib öelda, et üks silm nutab ja teine naerab. Kui investeerimisega seotud näitajad olid tugevad, siis üllatavalt nõrk oli tarbimise pool.
Äripäeva arvates on lähiajal oodata eratarbimise tugevnemist, sest II kvartalis suurenesid investeeringud põhivarasse 11 võrreldes möödunud aasta sama perioodiga.
See 11 tähendab tootmise laiendamist, uusi töökohti ja laiemat maksubaasi. Ühtlasi näitavad investeeringud põhivarasse ka ehituse üsna head käekäiku. Kuigi ehitajad ei ole praeguse olukorraga rahul ? väidetavalt ehitatakse vähe ja hinnad on madalal ?, statistika seda ei kinnita. Ehitusmahud on aastaga kasvanud üle 8, ehitushinnad aga 6.
Tõsine murelaps oli teises kvartalis eratarbimine, mis on püsihindades suurenenud vaid 1,1 võrra. Järjest lisanduvate kaubahallide taustal on tarbimise vähikäiku raske uskuda. Tarbimisele peaks kõige soodsamat mõju avaldama 14 võrra tõusnud keskmine palk. Samuti turgutavad meie jaekaubandust turistid ja nende arvukuse osas pole tagasilööki toimunud. Aastaga suurenes jae- ja hulgikaubanduses lisandväärtus 8,7. Hansabank Marketsi analüütiku Maris Lauri sõnul sõi tarbimise kasvu ära hinnatõus.
Kesise eratarbimise põhjuseks võib olla majapidamiste ebakindlus. Palju on räägitud maailmamajanduse jahtumisest ja sellega kaasnevatest negatiivsetest mõjudest Eesti ettevõtetele. Ennustatud on raskuste süvenemist allhanget tegevates majandussektorites, mis toob endaga kaasa töötajate koondamislaine ja sissetulekute vähenemise. Ebakindlust suurendas ka USAs toimunud terrorirünnak ja seetõttu võivad pessimistid väita, et teisel poolaastal tarbimine väheneb veelgi.
Sellise arutluskäigu vastu räägib aga investeeringute suurenemine, mis näitab, et ettevõtjad on tuleviku suhtes optimistlikud. Kui tööandja areneb/laiendab tegevust, siis suurendab see kindlust töötajates. Seetõttu ei ole Eestis tarbimise vähenemise peamine põhjus maailmamajanduses toimuv. II kv eratarbimise kehv näitaja võib olla tingitud sellest, et eelnevates kvartalites kasvas tarbimine sissetulekutest kiiremini (vt EPL 28.09. Emori analüütiku Kaidi Kandla artikkel ?Eestlane on ettevaatlik tarbija?). Kandla viitab, et paljud aja jooksul tekkinud ja edasilükatud suuremad ostusoovid on realiseeritud nii säästude kui ka laenude-liisingute-järelmaksude abil.
Lisaks eespool nimetatud investeerimistegevuse hoogustumisele on tarbimise elavnemise eelduseks eraisikute hoiuste kiire kasv. Aastaga on hoiused kasvanud 3 miljardi krooni võrra ehk 22, mis näitab, et inimesed pigem säästavad, kui tarbivad. Kui täna säästa, loob see eeldused tarbimiseks homme, kuid kuna tarbimisel on suur mõju majanduskasvu näitajale, siis peamegi praegu rahulduma tagasihoidlikumate numbritega. See-eest on tuleviku tarbimispotentsiaal tugevam. Seda eeldusel, et investeeringute osas ei toimu tagasilööki.
Enimloetud
1
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele