• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hüvitusfondi lõpp saab oma eelnõu

    ?Vastavalt Hüvitusfondi lõpetamise korrale võib enne fondi lõpetamist anda fondi raha ja muud vara stabiliseerimisreservi või riigivara valitsejale tingimusel, et fondile jäävad piisavad vahendid oma kohustuste täitmiseks,? ütles rahandusministeeriumi finantsteenuste osakonna omandireformi talituse juhataja Karin Silm.
    Vastavalt Hüvitusfondi seadusele lõpetab Hüvitusfond oma tegevuse hiljemalt kuue kuu jooksul pärast viimaste obligatsioonide lunastamist ehk 20. maiks 2003. a.
    Tänaseks on fondil jäänud lunastada ligi 250 miljoni krooni eest obligatsioone, fondi netoväärtus on praegu umbes 1,4 miljardit krooni.
    2002. aasta riigieelarvesse on Hüvitusfondist ette nähtud 700 miljoni krooni laekumist. Hüvitusfondi lõpetamise kord sätestab, et valitsus võib rahandusministri ettepanekul otsustada enne fondi lõpetamist fondile kuuluva raha või muu vara üleandmise.
    Hüvitusfondi pressiesindaja Jaanus Kosemaa sõnul tähendab see seda, et fondi kasumi teenimise baas jääb väiksemaks.
    Stabiliseerimisreservi raha eelarvelisteks kulutusteks kasutada ei saa. Riigieelarve aukude lappimiseks tuleb rahandusministeeriumil riigivara haldajana Hüvitusfondi vara kõigepealt realiseerida ning alles seejärel saab seda ümber jagada.
    Fondi likvideerijateks on fondi juhatuse liikmed.
    Lõpetamispäeva seisuga fondile kuuluvatest või fondi vastu suunatud nõuetest tulenevates kohtumenetlustes on fondi õigusjärglaseks Eesti Vabariik, keda esindab rahandusminister.
    Karin Silma teatel Hüvitusfondi baasil ühegi uue struktuuri loomist kavas ei ole. Kehtestatud korra kohaselt likvideeritakse fond õigusjärgluseta.
    Käivitunud on ka Hüvitusfondi tütarettevõtete realiseerimine. Kavas on järgmiseks aastaks lõpetada väärtpaberivahendusega tegeleva HF Kapitali ASi ja liisinguteenuse pakkuja ja kinnisvara investeeringutega tegeleva HF Investeeringu ASi tegevus.
    Hüvitusfond on sõlminud lepingu nõustamisfirmaga PricewaterhouseCoopers, kes teeb kindlaks fondi suurosalusega õlitootja Werol Tehased väärtuse ning hakkab aktsiatele uut omanikku otsima. Hüvitusfondi teatel võtab müügiprotsess aega 6 kuni 12 kuud.
    Hüvitusfond asutati 1993. aasta septembris eesmärgiga pakkuda kattevara riigi poolt väljastatavatele erastamisväärtpaberitele. Hüvitusfond on oma tegevusaja jooksul emiteerinud obligatsioone kokku 609,1 miljardi krooni eest ning fondi on paigutatud ligi 1,9 miljardit EVP-krooni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Portaalides käib kinnisvara soodusmüük. "Agressiivne hinnatõus on möödas." Müüjate turust on saamas ostjate turg.
Kinnisvaraportaalides on korterid saanud külge soodsamad hinnasildid ja müüki paisatakse järjest rohkem kinnisvara, kuid eksperdid suhtuvad sellesse stoilise rahuga.
Kinnisvaraportaalides on korterid saanud külge soodsamad hinnasildid ja müüki paisatakse järjest rohkem kinnisvara, kuid eksperdid suhtuvad sellesse stoilise rahuga.
Ärikutse: hakkame end sättima – unistuste saarele
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
Täna algas DelfinGroupi suuromanike aktsiate müük
Tänasest saavad investorid Nasdaq Riga börsil teha ostupakkumisi neile DelfinGroupi aktsiaile, mida kaks suuromanikku müüvad.
Tänasest saavad investorid Nasdaq Riga börsil teha ostupakkumisi neile DelfinGroupi aktsiaile, mida kaks suuromanikku müüvad.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Taani: Nord Stream 2 gaasitoru lekib ohtlikult
Taani energiajärelvalve teatel lekib Läänemere põhjas olev gaasitoru Nord Stream 2 ohtlikult; lekke kohas on välja kuulutatud meresõidu keelutsoon.
Taani energiajärelvalve teatel lekib Läänemere põhjas olev gaasitoru Nord Stream 2 ohtlikult; lekke kohas on välja kuulutatud meresõidu keelutsoon.
Raadiohommikus: Kas kallis energia röövib teatrite ja majutusasutuste kliendid?
Samal ajal kui meelelahutus- ja majutusasutused otsivad lahendusi järsult kerkinud energiakulude katteks, ähvardab kiire hinnatõus viia neilt kliendid.
Samal ajal kui meelelahutus- ja majutusasutused otsivad lahendusi järsult kerkinud energiakulude katteks, ähvardab kiire hinnatõus viia neilt kliendid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.