Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kalurid võitsid riiki

    Pika kohtuvaidluse kestel on riigikohus asunud mitmele erinevale seisukohale. Algselt Eesti riigilt Peipuse kasuks mõistetud 4,3 miljonist kroonist on tänaseks järele jäänud vaid 0,3 miljonit krooni. Nii Ida-Viru maavalitsus kui ka keskkonnainspektsioon leiavad aga endiselt, et tegu on pigem juriidilise mänguga.
    ?Kohtus võidakse arvata mida tahes, aga kui kalapüügi limiit on täis, siis pole midagi jagada,? leiab Ida-Viru asemaavanem Agu Värimäe.
    Kogu vaidlus saigi alguse sellest, et Peipus taotles kalapüügiluba, kuid nii maavalitsus, keskkonnaministeerium kui ka kohalik keskkonnamet keeldusid seda Peipusele andmast.
    ?Kui veel maavalitsus kalapüügilube jagas, siis võeti lubade jagamisel aluseks kalurite arv ning kõik said võrdselt,? meenutas Värimäe. ?Ega muud võimalust polnudki, kui sa ei tahtnud näo järgi jagada.?
    Ida-Virumaal keskkonnateenistuse juhataja Tiiu Sizova viitas sellele, et lubade arv määratakse iga aasta lõpus kindlaks keskkonnaministri määrusega ning nende ülesanne on vaid piiratud koguse jaotamine.
    Nüüd juba mitu aastat jagab Ida-Virumaal kalapüügilube kohalik keskkonnateenistus. Sizova tõdes, et ka praegu on lubasid alati vähem, kui soovitakse. Samas on mindud seda teed, et kümnendik müügilubadest pannakse nüüd oksjonil enampakkumisele. Ülejäänud lähevad aga jaotamisele enam-vähem endiste põhimõtete järgi.
    ?Oleme lähtunud kalapüügifirmade viimase kolme aasta tegevusest ja kalurite arvust, mille alusel ongi kalapüügiload jaotatud, sealhulgas ka Peipusele,? ütles Sizova.
    Küsimusele, miks ikkagi kohus on Peipusele õiguse andnud ? lisaks kõrval kirjeldatud Peipuse kohtuteele on neil ette näidata veel üks positiivne riigikohtu lahend ? vastas Sizova: ?Kohus on ikkagi juristide mängumaa. Kohus vaatab asjaajamist, aga kui lubade arv on piiratud, siis keegi neid meile juurde ei anna. Seadusi annab kaksipidi vaadata. Kuid ega see meie suhteid Peipusega pole rikkunud.?
    Peipuse üks juhte Vadim Ivanov pole riigikohtu otsusega rahul, aga teha pole midagi. Enim teeb meelehärmi kohtukulude sissenõudmine kalapüügifirmalt. Peipuse esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik on esitanud riigikohtusse uue taotluse asjale siiski menetlusluba anda. Millal loakogu seda arutama hakkab, ei osanud ta öelda.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vastukaja: puuduv lisarahastus võib tuua ettevõtjate põua riigihangetel
Riigi ehitustöödele lisaraha leidmata jätmise varjus varitseb oht, mis lõpptulemusena suurendab kulu, kirjutab vandeadvokaat Keidi Kõiv advokaadibüroost RASK vastukajana
Riigi ehitustöödele lisaraha leidmata jätmise varjus varitseb oht, mis lõpptulemusena suurendab kulu, kirjutab vandeadvokaat Keidi Kõiv advokaadibüroost RASK vastukajana
Minu portfellist kadus pea aasta tootlus
Järjekordne langust täis kuu jääb selja taga. Seekord kadus minu portfelli väärtusest pea 4% ja kuu lõppes üle pika aja allpool miljoni euro taset.
Järjekordne langust täis kuu jääb selja taga. Seekord kadus minu portfelli väärtusest pea 4% ja kuu lõppes üle pika aja allpool miljoni euro taset.
Kasvuekspert: lühiajaline mõnu tekitab halbu harjumusi
Lühiajaline mõnu kipub alati võitma pikaajalisi eesmärke ning see on põhjus, miks inimesed ei saa lahti halbadest harjumustest, selgitas kasvuekspert Indrek Saul.
Lühiajaline mõnu kipub alati võitma pikaajalisi eesmärke ning see on põhjus, miks inimesed ei saa lahti halbadest harjumustest, selgitas kasvuekspert Indrek Saul.
Verston võitis 10 miljoniga Võrumaa teede riigihanke
Taristuehitaja Verston sõlmis transpordiametiga lepingu, mille kohaselt hakkab Verston järgmisel viiel aastal hooldama 1250 kilomeetrit Võrumaa peamisi maanteid.
Taristuehitaja Verston sõlmis transpordiametiga lepingu, mille kohaselt hakkab Verston järgmisel viiel aastal hooldama 1250 kilomeetrit Võrumaa peamisi maanteid.
Reformierakonna minister soovitab Tallinnal haigla raha välja võidelda riigieelarvest
Tallinna Haigla rajamine on kogu Tallinnale ja laiemalt tegelikkult ikkagi oluline ning ELi rahastusest ilmajätmise järel tuleb raha hakata taotlema riigieelarve strateegiast.
Tallinna Haigla rajamine on kogu Tallinnale ja laiemalt tegelikkult ikkagi oluline ning ELi rahastusest ilmajätmise järel tuleb raha hakata taotlema riigieelarve strateegiast.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.