• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Omavalitsused sõdivad maamaksu tõstmise vastu

    Mitmed omavalitsused on juba alandanud või plaanivad alandada maa maksustamismäära, et veidigi leevendada sadadesse kordadesse küündivat maksu tõusu.
    ?Me enne ei taltu, kui ebanormaalselt suure maamaksu tõusu peatada saame,? ütles Saaremaa Omavalitsuste Liidu esimees ja Orissaare vallavanem Raimu Aardam. ?Täna räägitakse juba nullmaksumäärast, maa uuest hindamisest, inimesed protestivad, tolm on üles keerutatud ja me ei jäta enne järele, kui saavutame soovitud tulemuse.?
    Aardami sõnul on normaalne, kui maamaks tõuseb 5, 10 või ka 20 protsenti aastas, kahekümne või kahesajakordset tõusu aga maaomanikud välja ei kannata. ?Omavalitsused arutavad praegu, kas ja kui palju alandada maa maksustamismäära,? lisas Aardam. Seaduse järgi võib maa maksustamismääraks olla 0,5?2 protsenti tema hinnast.
    Saaremaal on maa hind protsentuaalselt tõusnud kõige enam, mereäärse maa hind on kasvanud mõnel pool üle kahesaja korra.
    Jõelähtme vallavanem Taimi Saarma ütles, et maamaks peaks ikka olema selline maks, mida on võimalik ka edaspidi saada. ?Praegu on ta üks sellistest maksudest, mida ikka makstakse, kui nüüd aga nii palju tõstetakse, siis kuskil tuleb ju piir ette,? rääkis Saarma. ?Me võime maksumäära tõmmata miinimumi peale, kuid maamaks jääb ikkagi elanikele kõrgeks.?
    Jõelähtme vallas ootab rannaäärsete kruntide omanikke kuni kümnekordne maamaksu tõus. ?Maksutõus 600 kroonilt 6000 kroonile pole mingi ime,? nentis Saarma. ?Me loodame seadusemuudatuse peale, mis lubaks omavalitsustel maa maksustamismäära nulli peale tõmmata.? Praegu on Jõelähtme vallas maamaksumäär 2 protsenti maksustamishinnast.
    Viimsi maa-ameti inseneri Helen Lainjärve sõnul tuleb ka Viimsis proteste maamaksu tõstmise vastu elanikelt lausa laviinina. ?Öeldakse küll, et Viimsi on rikas kant, aga tegelikult on siin siiski palju põliselanikke ja vaid üksikud rikkad, kes kõigile silma paistavad,? ütles Lainjärv. Kas Viimsis maa maksustamismäärad ka üle vaadatakse, ei osanud ta öelda, sest vallavolikogu hakkab selle teemaga tegelema alles septembris.
    Rae valla maa-ameti spetsialist Jaan Dello ütles, et maamaksust on vallavanemaga küll põgusalt räägitud, kuid kindlat plaani maksustamismäära alandada praegu pole.
    Dello sõnul tõuseb Rae vallas maa hind Tallinna-lähedastes tsoonides kaks korda, 40 kroonilt 80 kroonile ruutmeeter. Maa maksustamismäär on Rae vallas 1,4 protsenti ehk tuhanderuutmeetriselt krundilt tuleks järgmisel aastal maksu maksta 1100 krooni senise 560 krooni asemel.
    Dello sõnul on elanikelt tulnud kümmekond protesti maamaksu tõusu vastu, kuid enamik neist on emotsionaalsed ning seadustega põhjendamata.
    Noarootsis tõuseb maa hind kohati kuni 14 korda ja seda just mereäärsetel kruntidel. Noarootsi vallavanem Ülo Kalm on valmis laskma maksustamismäära miinimumini, kui see hoiab inimesi tagasi Noarootsist ära kolima. ?Praegu on reaalne oht, et tekib grupp inimesi, kes ei jaksa seda maksu maksta ning peavad krundi ära müüma,? rääkis Kalm. ?Samas ei pruugi nad krundi eest kuigi palju raha saada, sest ühe mõõdupuuga on hinnatud nii ilus mererand kui ka rannaäärne soo ja roostik.?
    Sama probleem, et maa on hinnatud tegelikule väärtusele mittevastavaks, kurtis ka Raimu Aardam. ?Hindamine toimus kaardi peal jooni tõmmates ja võttis aega viis minutit,? ütles Aardam. ?Hindaja veel ütles, et kui ta kõik kohad reaalselt läbi käiks, võtaks hindamine aega kolm aastat.
    Nii Tallinnas, Tartus, kui ka Pärnus on linnavolikogudele esitatud ettepanekud maamaksumäära vähendamiseks kuni miinimumini, et leevendada maksutõusu.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
FI ekspert: intressi fikseerimine on pankadele kasumi võtmise koht
Pangad arvestavad intressi fikseerides riske selliselt, et mitte kahjumisse jääda, vaid pigem kasumit teenida, kirjutab finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve osakonna juht Mari Puusaag-Tamm
Pangad arvestavad intressi fikseerides riske selliselt, et mitte kahjumisse jääda, vaid pigem kasumit teenida, kirjutab finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve osakonna juht Mari Puusaag-Tamm
USA aktsiaturg lõpetas jaaninädala ralliga
USA peamised aktsiaindeksid tõusid reedel hoogsalt, lõpetades börsinädala üle kolmeprotsendise tõusuga.
USA peamised aktsiaindeksid tõusid reedel hoogsalt, lõpetades börsinädala üle kolmeprotsendise tõusuga.
Baltika juht lahkub ametist
Baltika juhatuse esimees Flavio Perini lahkub poolte kokkuleppel ametist, uueks juhiks saab senine juhatuse liige Brigitta Kippak.
Baltika juhatuse esimees Flavio Perini lahkub poolte kokkuleppel ametist, uueks juhiks saab senine juhatuse liige Brigitta Kippak.
Rapla rahvas on uue Risti Kaubanduskeskuse juba hästi omaks võtnud
Raplas avati uus Risti Kaubanduskeskus, kus resideeruvad Prisma Peremarket, Pepco, Benu apteek ning Circle K, mis kõik on kohalike poolt ülimalt soojalt vastu võetud. Keskus sündis tänu kinnisvaraarendus- ja haldusettevõttele Vintselle, mille investeeringute juht Andres Suurna sõnul olid nii mõnusast vastuvõtust positiivselt üllatunud nii nemad ise kui ka rentnikud.
Raplas avati uus Risti Kaubanduskeskus, kus resideeruvad Prisma Peremarket, Pepco, Benu apteek ning Circle K, mis kõik on kohalike poolt ülimalt soojalt vastu võetud. Keskus sündis tänu kinnisvaraarendus- ja haldusettevõttele Vintselle, mille investeeringute juht Andres Suurna sõnul olid nii mõnusast vastuvõtust positiivselt üllatunud nii nemad ise kui ka rentnikud.
Vene Teater otsib sõjakeerises rahupunkti. "Lapsed ei pea teadma, mis on sõda ja surm"
Vene Teater Tallinnas võtab tööle kaks Ukrainast pagenud noort näitlejat, selle teatri juht on pärist Ukrainast. Siiski pole harvad juhud, kus Vene Teatrit seostatakse oma nimest tingituna Venemaaga.
Vene Teater Tallinnas võtab tööle kaks Ukrainast pagenud noort näitlejat, selle teatri juht on pärist Ukrainast. Siiski pole harvad juhud, kus Vene Teatrit seostatakse oma nimest tingituna Venemaaga.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.