• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maksulöök võib ära jääda

    Lisaks saatis eile kaubanduskoda riigikokku kirja, kus taotleb 50 000kroonise limiidi täielikku kaotamist.
    Piirangu tõstmine 100 000 kroonini tähendab, et kõik need, kes on võtnud laenu kuni miljon krooni, saavad oma intressi maksustatavast tulust maha arvata.
    Rahandusministeeriumi ettepanek on piirata mahaarvamisi 50 000 krooniga. Homme kogunev riigikogu rahanduskomisjon annab muudatuste kohta oma seisukoha.
    Piirangu tõstmise poolt 100 000 kroonini on Keskerakonna liige Liina Tõnisson, Reformierakonna liikmed Toomas Vilosius ja Andres Lipstok. Rahvaliidu liige Jaan Pöör esitas ettepaneku jätta eelnõust üldse välja arvuline piirang ja piirduda piiranguga 50 tulust. Keskerakonna liige Olev Raju tegi ettepaneku seada piiranguks 75 000 krooni. Kirja rea ettepanekutega saatis eile riigikokku kaubanduskoda.
    Riigikogu liikmete ettepanekud on abiks Aadu Ojale, kes töötab ASi Trigon Funds tegevdirektorina ja on alustanud Pääskülas oma kodu, isa ehitatud maja renoveerimist. Rahandusministeeriumi seadusemuudatus tähendaks talle seniste plaanide ümber vaatamist. ?Olen sunnitud oma kulud ümber kalkuleerima,? ütles Oja. ?Ilmselt on mõned noored, kes samal ajal õpivad ning oma eluaset laenuga finantseerivad, üsna ebameeldiva üllatuse ees. Minul tuleb osa töid edasi lükata,? lisas ta. Ta ütles, et on juba investeerinud kanalisatsiooni ja küttesüsteemi ehituseks. Vaja on veel välja ehitada teine korrus. Kulu vana maja renoveerimisel on Oja sõnul suurem kui ühe uue maja rajamisel.
    Oja, kelle igapäevaste kohustuste hulka kuulub investeerimisalaste konsultatsioonide andmine, ütles, et planeeritav seadusemuudatus annab äriringkondadele signaali, et Eesti maksusüsteem pole püsiv. ?Ühel aastal kutsutakse investeerima, teisel öeldakse, nüüd muudame maksuseaduse ära,? kirjeldas ta olukorda.
    Näiteks tõi Oja võimaluse, et samamoodi võib valitsus loobuda ettevõtte tulumaksu soodustusest või seab piirangu, et näiteks üle 5 miljoni krooni reinvesteerimisel peab ettevõte hakkama tulumaksu maksma. ?See ei lisa kindlust liberaalse majanduskeskkonna jätkumisele,? ütles ta.
    Oja sõnul väheneb planeeritud seadusemuudatusega motivatsioon kõrget palka võtta ja makse maksta. ?See sunnib otsima muid variante,? ütles Oja.
    Riigikogu liikmete ettepanek tuli rõõmusõnumina kõigile üksi eluaseme soetanutele, kes on võtnud suure laenu ja on arvestanud, et saavad kogu intressisumma maksustatavast tulust maha arvata. Neil puudub võimalus summat kahekordistada nagu perekondadel, kes saavad kahepeale topeltsumma intressi tulust maha arvata.
    Rahandusminister Siim Kallase nõunik Madis Müller ütles, et vaatamata riigikogu liikmete ettepanekutele ministeerium oma seisukohtadest ei tagane. Tema sõnul on seaduses arvestatud 600 000?700 000 krooni maksva elamuga, mille ostmiseks võetava laenu intressi saavad tulust kaks inimest maha kanda. Mülleri sõnul on ka ekstreemseid juhtumeid, nagu üksikemad, kes peavad majalaenu intressid üksi maksma. ?Aga see tähendab, et tegemist on sissetulekuga üle Eesti keskmise. Kui inimesel läheb väga hästi, kas riik peaks peale maksma,? ütles ta.
    Müller tunnistas, et kui eluaseme ostmisel on tõesti intressiga kalkuleeritud ja eelarve on piiri peal, siis tuleb eluaset vahetama hakata. ?Võib öelda, et probleem eksisteerib. Raske on head vastust öelda,? ütles ta. Samuti tunnistas ta, et välja käidud 50 000 kroonile pole võimalik teaduslikku seletust anda. ?Järgmise aasta eelarve on pingelise seisuga,? lisas ta. Sestap pole näiteks võimalik langetada vastukaaluks üksikisiku tulumaksu.
    Riigikogu liige Liina Tõnisson näeb eelnõus valitsuse vigu. ?Absoluutselt!? vastas ta küsimusele, kas rahandusministeeriumi ettepanek piirata maksustatava tulu vähendamist on vahend eelarveaugu lappimiseks. ?See ei võimalda korralikke laene võtta keskklassi pürgivatel inimestel,? kommenteeris ta eelnõu. Ta lisas, et kavandab ka teist parandusettepanekut, mille kohaselt ei tohiks Eesti ettevõtete dividende maksustada. Rahandusministeeriumi eelnõu näeb ette Eesti äriühingutele makstavate dividendide maksustamist sarnaselt välisfirmade ja eraisikutega.
    Tõnissoniga sarnase ettepaneku esitas Reformierakonna liige Andres Lipstok. Ta ei olnud nõus tunnistama, et valitsus on eelnõuga ämbrisse astunud, küll aga ütles, et pole eelnõuga nõus, sest see tähendab signaali majanduskeskkonna muutumisest. Ta polnud nõus oma ettepanekut täpsemalt kommenteerima enne homme toimuvat riigikogu rahanduskomisjoni istungit, kus peaks selguma komisjoni seisukohad.
    Eelnõu menetlemise eest vastutav riigikogu rahanduskomisjoni juht, Isamaaliidu liige Kalle Jürgenson ütles, et tema ise piire üldse ei sätestaks, sest neid tuleks hakata varem või hiljem muutma. ?Numbrid kaotavad mõne aja möödudes sisu,? märkis ta, ?nagu on juhtunud aktsiaseltside ja osaühingute kapitalinõuetega.? Samas tunnistas ta, et ei näe veel asjas lahendust.
    Hansabank Marketsi investeeringute juhtimise divisjoni direktor Priit Põldoja ütles, et 50 000kroonise limiidi puhul loobuvad inimesed pigem pensionikindlustusest kui eluasemelaenust. See omakorda seab löögi alla pensionikindlustuste nn kolmanda samba, mis on alles arenemisjärgus. Põldoja tunnistas, et muudatusega kaotab ta ise selgesti, sest ainuüksi eluasemelaenuintressid ületavad 50 000 krooni piiri. Sellele lisandub pensionikindlustus. Põldoja, kes elab koos lapse ja elukaaslasega, tunnistas, et motivatsioon raha pensionifondi panna väheneb oluliselt.
    Eile tuli vabatahtliku pensionikindlustuse tingimusi parandava ettepanekuga välja riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Toomas Vilosius.
    Kaubanduskoda saatis eile riigikokku kirja rea ettepanekutega. Koja majanduspoliitika- ja õigusosakonna juht Reet Teder polnud eile nõus ettepanekuid täpsemalt kommenteerima, sest tahab kuulda tänast rahanduskomisjoni seisukohta.
    Teder ütles, et koda taotleb seaduseelnõust 50 000kroonise limiidi täielikku kaotamist ja Eesti äriühingutele kehtestatava dividendide tulumaksu kaotamist. Samuti pole koda nõus töötaja mõiste laiendamisega kõigile ettevõtte lepingupartneritele ja sellega, et eelnõu järgi lubatakse ettevõtetel välisriigist saadud tulu Eestis deklareerida vaid siis, kui osalus välismaa ettevõttes on vähemalt 20. Samas näevad rahvusvahelised lepped ette vähemalt 10 osalust.
    Kokku esitasid riigikogu liikmed eile üheksa eelnõu parandusettepanekut. Lisaks mainitutele taotleb Ivi Eenmaa avalik-õiguslike asutuste töötajate kandmist kingituste saajate nimekirja.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Börs: USA aktsiaturud lõpetasid nädala väikse tõusuga
USA aktsiaturud lõpetasid nädala viimase päeva väikse tõusuga, vaatamata sellele, et Euroopa turud olid Evergrandega seotud mure tõttu järsult odavnemas, vahendab Reuters.
USA aktsiaturud lõpetasid nädala viimase päeva väikse tõusuga, vaatamata sellele, et Euroopa turud olid Evergrandega seotud mure tõttu järsult odavnemas, vahendab Reuters.
Looduskivi on nägus ja vastupidav naturaalne materjal
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Suurpõllumees Tõnu Post: toit ei tohi olla odav
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.