Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Põllumajandus-Kaubanduskoja ettepanekud

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu tegi põllumajandusministeeriumile ettepaneku viia ELiga liitumisläbirääkimiste põllumajanduspeatükki (nr.7) kaks täiendavat positsiooni, mis peaks suurendama eeskätt Eesti piimasektori konkurentsivõimet EL-s.
    Esimene ettepanek: taotleda Eestile rohusööda kasvatamiseks 160 000 ha baaspinda, millele rakendatakse põllukultuuride pindalatoetust.  
    Euroopa Nõukogu määruse nr 1251/1999 art 1 p 3 sätestab, et liikmesriigid, kus mais pole traditsiooniline põllukultuur, võivad lülitada silo valmistamiseks kasutatavad rohumaad põllukultuuride pindalatoetuste süsteemi, rakendades neile muude põllukultuuridega samu tingimusi. Euroopa Komisjon rakendas 2000./2001. aastal liikmesriikides maisitoetust 72,5 EUR/t ja rohusööda varumisel silo valmistamise otstarbeks toetust 58,67 EUR/t. 2001./2002. majandusaastal on planeeritav toetus 63 EUR/t.
    Ainult kahes ELi liikmesriigis on moodustatud rohusööda kasvatamise baaspinnad, kus rohusööda varumise toetust rakendatakse. Soomes on baaspinnaks 200 000 ha ja Rootsis 130 000 ha. Soome ja Rootsi algatasid vastava määruse tutvustamise vastavalt oma riikide piimasektori konkurentsivõime uuringutest. Kuna mais oli enne 1999. aastat oluliselt toetatud liikmesriikides, mis moodustab maisi kasvatavates piirkondades piimakarja söödast väga olulise osa, väitsid nii Soome kui Rootsi esindajad Euroopa Komisjonile, et kõigi teiste riikide piimasektoritel on sellega tekitatud oluline konkurentsieelis, kuna Soomes ja Rootsis maisi asemel kasvatatavat rohusööta ei doteerita.
    Kui EL rakendaks nimetatut toetust Eestile liitumishetkest või ka hiljem teatud üleminekuperioodiga, võiks sektor arvestada täiendava kuni 400 mln kroonise tulutoetusega.
    Teine ettepanek: taotleda Eestile sarnaselt Soome ja Rootsiga täiendavat tulutoetuse lisamäära teraviljadele, õlikultuuridele, seemne- ja kiulinale ning kanepile. 
    Euroopa Nõukogu viidatud määruse art 4 p 4 sätestab Soomele ja Rootsi 62 laiuskraadist põhjapoolsetele aladele teravilja, õlikultuuride, lina ja kanepi pindalatoetustele rakendatava lisamäära. Soomes ja Rootsis ei saada teravilja-, õlikultuuride, seemne- ja kiulina ning kanepisaadusi põllukuivalt varutud, tingituna klimaatilistest erisustest koristusperioodil. Tehes järelkuivatust, tekivad täiendavad kulud, mis vähendab Soome-Rootsi põllumajandussaaduste konkurentsivõimet ühisturul. Selle alusel on Euroopa Komisjon otsutanud eraldada neile täiendavalt 19 EUR/t tulutoetust.
    2000. a toodeti Eestis teravilja ja õlikultuuride saadusi kokku 488 000 t, mis sellise arutluskäigu kohaselt võimaldaks sektorile 145 mln kroonise ELi toetuse.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Leslie Leino: on aeg hämarate Hiina ettevõtete taust läbi valgustada
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
DelfinGroupi poolaasta mahud kasvasid järsult
AS DelfinGroupi esimene poolaasta oli ettevõtte ajaloos edukaim periood laenu väljastamisel ja kasutatud kaupade müügis.
AS DelfinGroupi esimene poolaasta oli ettevõtte ajaloos edukaim periood laenu väljastamisel ja kasutatud kaupade müügis.
Nelja Eesti juhi teed tippu - kriisiloits, ettemääratus ja õpetaja võimendus
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Raadiohommik: millal kord kiire hinnatõus maha rahuneb?
Neljapäevases hommikuprogrammis räägime värskest inflatsiooninumbrist, kiiresti kallinevast toidust, kriisidest taastuvast Tallinkist ja kuulete, mis krüptomaailmas praegu toimub.
Neljapäevases hommikuprogrammis räägime värskest inflatsiooninumbrist, kiiresti kallinevast toidust, kriisidest taastuvast Tallinkist ja kuulete, mis krüptomaailmas praegu toimub.
Soome ja Rootsi said NATO liitumisprotokollile allkirjad, algab ratifitseerimiste ralli
NATO liikmesriikide saadikud allkirjastasid Soome ja Rootsi liitumisprotokollid. See on viimane samm enne parlamentide heakskiitu.
NATO liikmesriikide saadikud allkirjastasid Soome ja Rootsi liitumisprotokollid. See on viimane samm enne parlamentide heakskiitu.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.