Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
ID-kaardi projekt nõuab nurjudes hiigeltrahve
Riik lennutab siseministeeriumi hinnangul tuulde kuni 160 miljonit krooni, kui poliitikud loobuvad elektrooniliste isikutunnistuste kohustuslikkuse nõudest, kirjutab Eesti Päevaleht.
?Praeguse ID-kaardi projekti seiskamisel tuleb maksta trahve ja hüvitada juba tehtud kulutused. Kahju suurusjärk oleks 130-160 miljonit krooni,? ütles siseministri nõunik Ilona Leib.
?Arvan, et targem on minna 300 miljoni krooni eest üle uuele dokumentide põlvkonnale, millega kaasnevad tohutud võimalused, kui anda pool sellest summast ära mitte millegi eest,? lausus Leib.
Leib märkis, et talle on täiesti arusaamatu, kui mõned parlamendipoliitikud ründavad ID-kaartide pärast siseminister Tarmo Loodust. See valitsuse heakskiidu saanud projekt tuleneb Leiva sõnul puhtalt seadusenõudest, et uued isikutunnistused on kohustuslikud 1. jaanuarist 2002. ?Minister pole siin omapäi kohustusi võtnud ? täitevvõim peab juhinduma seadusest,? lisas ta.
ID-kaartide küsimus tekitab võimuliidus pingeid juba kevadest saadik, kui Reformierakonna poliitikud seadsid kaartide vajalikkuse nende kõrge hinna ja piiratud kasutusvõimaluste tõttu kahtluse alla.
Leib tunnistas, et ID-kaartide tuleviku määramatus tekitab ministeeriumis asjatuid pingeid. ?Mitmed ametnikud teevad selle projekti kallal hommikust õhtuni tööd. Kuigi praegune olukord ei motiveeri pingutama, annavad nad endast parima,? sõnas Leib. ?Oleme olnud graafikus. Asi on käima joostud.?
Siseministeerium tegutseb Leiva sõnul selle nimel, et dokumentide vahetamise protsess saaks õige pea alata.