Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sisearhitekti käekiri viis arusaamatuseni
Juhtumit, kus Tõnu Veimerit süüdistati idee varguses (vt.
Thulema: Standard varastab ideid ), kommenteerin nii, et loomingus iseendalt ei ole võimalik varastada. Pealegi on varem Thulema ja nüüd Standardi teenistuses olev sisearhitekt-mööblikomplektide looja Veimer spetsiifilise käekirjaga nagu enamus tootedisainereid, sise- arhitekte ja ühe ettevõtte teenistusest teise omasse üleminek ei muuda kunstniku käekirja. Sarnasus mööblikomplektide vahel on tingitud sisearhitekti käekirja sarnasusest. Eestis on kolm juhtivat büroomööbli tootjat: Thulema, Standard ja Wermo ning teoreetiliselt võiks ju tööjõu liikumise korral märgata sarnaseid tooteid ka suuremal hulgal mööblitootjatel.
Juhtumi teine pool ? tootja. Projekti autoriõigus kuulub projekti autorile. Teine asi on tootmise õigus ? seda omab projekti tellija ja rahastaja (sisearhitekti kutseeetika järgi ka ilma konkreetse projekteerimislepinguta). Büroomööbli lahenduse võiks patenteerida, aga see ei anna minu kogemusel lõplikke tulemusi, sest on kulukas ja juba väga väikeste muutuste korral ei ole lahendus enam kaitstud, seega tuleks patenteerida iga üksikdetail. Lisandub inimlik aspekt ? kellest võiks koosneda komisjon, kes vaidluse korral hindaks toodete sarnasust.
Tegelikult on see valdkond meil reguleerimata ja eeldab sisearhitektidele tööd andvate ettevõtete töökorralduse muutmist. Olen kohanud meetodeid, kus sisearhitekti projektitasu on sümboolne võrreldes projekti tegeliku väärtusega, küll aga seotakse tasu protsentuaalselt toote käibenumbritega. See annab tugeva eelduse hea seeriatoote sünniks ja müügieduks. Tuleb jõuda selleni, et kõik tellija-tootja ja projekteerija vahelised lepingud sõlmitakse ning määratakse kindlaks, kellel on millised õigused ja kohustused. Sellest võidaksid nii tellija, kunstnik kui lõpptarbija.
16. oktoobril ÄPs kirjeldatud juhtumit hinnates võib öelda, et tekkinud olukord on keeruline, kuid õpetlik ning võib viia tellija-sisearhitekti suhete reguleerimise senisest erinevale tasandile.
___________________________________________
Autor: Maarja Valk-Falk