Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Võhma ning vari ajakirjaniku mõtlemises
Julgen kinnitada, et erinevalt ajakirjanik Peep Talimaast (vt ÄP 17.10.
?Võhma ning lihakombinaadi vari?) on Võhma inimesed ning omavalitsus oma mõtetes ja tegudes lihakombinaadi varjust vabanenud juba mitu aastat tagasi. On arusaadav, et Võhmat teatakse eelkõige endise lihakombinaadi ja selle pankrottide kaudu. Sellest ajast on väikelinnale jäänud ka ?hädaoru? maine.
Viimase pankroti järel sundis igapäevane elu ja toimetulek Võhma kombinaadis töötanud inimesi otsima tööd mujalt ? Viljandist, Türilt, Põltsamaalt, Tallinnast. Enamik olid selles ka edukad. Praegune tööpuuduse osakaal Võhma linnas ületab vaid veidi vabariigi keskmist. Pankrotijärgsetel aastatel on Võhma elanikkond vähenenud 250 inimese võrra (sellest pool negatiivne iive). Küll on aga tööpuudus kasvamas linna ümbruskonnas, kuna traditsiooniline põllumajandus koondab töökohti. Linnas on piisavalt elamispinda, mis võimaldaks elanikkonna kasvu ligi 300?400 inimese võrra.
Võhma linna omavalitsus pidi pankroti järel tõesti kõigepealt tegelema eksistentsiaalsete probleemidega. Tuli kindlustada inimestele seaduse poolt ettenähtud toetused ja kriisiolukorras tagada linnas normaalsed elutingimused ? kooli, lasteaia ja linnasutuste funktsioneerimine ning küllalt suure elamispinna ülalpidamine. Sellega oleme hakkama saanud.
Paralleelselt on tegeletud linna arenguplaanide ja -projektidega ning investeeringutega. Linna on rajatud kultuurikeskus, eakate päevakeskus, uued ruumid on saanud raamatukogu, Lastekaitse liit koostöös linnaga on avanud noorte päevakeskuse jne jne. 2001. a investeerib Võhma linn koostöös riigi ja kolmanda sektoriga sotsiaalobjektidesse ja tehnilisse infrastruktuuri üle 5 mln kr, 2002. a praeguste plaanide järgi ligi 11 mln kr, sellest enamus veemajandusprogrammi.
Kohalikud väikeettevõtjad on rajanud kaks saekaatrit, kondiitritsehhi, autoremonditöökoja, autolammutuse, küünlatsehhi. Paljud tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjana teeninduse ja metsanduse alal.
Ülaltoodu peaks tõestama, et Võhma on kombinaadi varju ammu unustanud. Muidugi on kahju, et kombinaadi territoorium, hooned ja nende võimalused ettevõtluseks on kasutamata ja käsil juba kolmas pankrot kombinaadi varadega.
See aga ei ole takistanud arendamast linnas asuvat tootmistooni, kuhu kevadel rajati karastusjookide tsehh ja novembris avatakse AS Wendre õmblustsehh. Samas asuvad linna kommunaalettevõte ja spordisaal. Ettevõtjad investeerivad sel aastal Võhmasse üle 15 mln kr ja loovad kokku 80 uut töökohta ja järgmisel aastal umbes sama palju. Tootmistsooni infrastruktuuri ehitusse investeerib riik läbi ettevõtluse arendamise sihtasutuse ligi 2 mln krooni. Kokku luuakse selle investeerinugu toel tootmistsooni kahe aasta jooksul ligi 150 töökohta, mis teeb riigile ühe töökoha loomiseks kulu vaid 13000-14000 kr. Ettevõtjad tulevad Võhmasse ikkagi seepärast, et siin on korralik sotsiaalne ja tehniline infrastruktuur, mida küllaltki väikeste vahenditega on võimalik veelgi arendada.
Võhma areneb ja lähitulevikus ei saa meid enam ?hädaoruks? nimetada. Julgen loota, et sellest saab aru ka ajakirjandus. Ilma arendustegevuse ja riigi abita oleks võimud aga siin olla tõeline ?pommiauk?, milliseid Eestis on mõnede endiste tööstusasulate nöol ka olemas. Kahjuks tähendavad need taandarengut kogu ümbritsevale maapiirkonnale. Õigeaegste investeerinugutega oleks olnud võimalik seda ära hoida.