Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Väikeettevõtlus on keskklassi kasvulava

    Ettevõtluspoliitika väljatöötamine on tõstatanud mitmeid küsimusi väikeettevõtluse toetamise vajalikkusest. ?Mõtle kõigepealt väikestele? poliitika, mis Euroopas on ammu ülekaalu saavutanud, ei taha Eestis hästi juurduda. Milles on siis asi?
    Ettevõtte suurusest tulenevaid spetsiifilisi vajadusi ei peaks arvestama, kui ettevõtted oleksid seejuures võrdsetes tingimustes. Kuna väike- ja keskmise suurusega ettevõtete tegevuses ilmneb rohkem tõkkeid, siis kaldutakse neid pidama ebaefektiivseks. Seejuures on vaja üksnes toimivat riiklikku ettevõtluse arengukava, mis aitaks väikeettevõtete konkurentsivõimet oluliselt parandada.
    Väikeettevõtete kasvupotentsiaal oleks väga hea, kui seda toetaksid täiendavalt riigi maksu-, tööhõive-, kutseharidus- ja regionaalpoliitika. Olukorras, kus väike- ja keskmise suurusega ettevõtetes leiab rakendust kolmveerand Eesti töötajaist, ei saa riigi osa piirduda ainult positiivse ettevõtluskliima loomisega. Nii Eesti kui Euroopa Liidu ettevõtluses toimuvad struktuurimuudatused näitavad, et väike- ja keskmiste ettevõtete osatähtsus ainult tõuseb. 99,4% Eesti ettevõtetest on väikesed ja keskmised ehk ettevõtted, kus töötab kuni 250 töötajat. Ainult 0,6% kuuluvad suurettevõtete hulka, kus töötajaid üle 250. Esimesi on 30 425 ja teisi 177. Mitukümmend tuhat füüsilisest isikust ettevõtjat võib samuti lugeda väikeettevõtete hulka.
    Väikeettevõtluse näol on hetkel tegemist ainsa sektoriga, kus saab täheldada töökohtade ja ettevõtete arvu kasvu.
    Toetust vajavad valdkonnad on seotud ettevõtete rekonstrueerimise, maksustamise, tööjõuvajaduse ning innovaatilise potentsiaaliga. Tõsi on see, et suurettevõtetel on kergem hankida vahendeid investeeringute tegemiseks, mis on vajalikud ettevõtte tootmis- ja töötingimuste vastavusse viimiseks euronõuetega. Väikeettevõtlus, mis suuremalt jaolt põhineb kodumaisel kapitalil, pole alati võimeline iseseisvalt rekonstrueerimist läbi viima. Riiklikud toetusmeetmed on hädavajalikud, sest ebaõnnestumise korral võib umbes 1100 väikese ja keskmise suurusega ettevõtet tegevuse lõpetada. Mida see tähendab Eesti tööjõuturule, on ilmne. Eesti ettevõtete arv 1000 inimese kohta on niigi optimaalsest 2,5 korda madalam. Ühelt poolt näitab see potentsiaali, teiselt poolt ohtu.
    Kui ettevõtete arv suurenemise asemel hoopis vähenema hakkab, on raske hoida suhet 1,4 maksumaksjat 1 pensionäri kohta veelgi alla langemast. Kuna normaalne näitaja oleks 3?4 maksumaksjat, siis on kriitilise tähtsusega suutlikkus laiendada seda pinda, kes makse maksavad. Väikeettevõtete loomisele ja arendamisele tuleb igati kaasa aidata ? nad on baas, millest arenevad välja keskmised ja suurettevõtted, järelikult ka tulevased olulised maksukandjad.
    Ettevõtlusalase aktiivsuse tõstmisel saab prioriteet olla inimressursi kui ettevõtja koolitamisel. Siiski võib potentsiaalsete ettevõtjate reservi leida ka töötute hulgast.
    Viimaseil aastail on süvenenud tendents, et töötute seas suureneb peamiselt noorte (vanuses 18?36) haritud inimeste osakaal, kes ei leia endale erialast rakendust või võimetekohast tööd. Mõningase väljaõppe tulemusena kujuneks neist arvestatav ressurss, kes oleks suuteline edukalt ettevõtlusega tegelema. Pikaajalised töötud, kes on rakenduseta olnud aasta või enam, ei pruugi tõesti saada ettevõtjateks, kuid ka nende probleemidele tuleb leida lahendus.
    Tööhõiveprobleemid osutavad järjest enam vajadusele kohandada Eesti haridussüsteemi muutuvatele tingimustele. Olemasolevatesse ja loodavatesse tootmisettevõtetesse on eelkõige vaja erialaoskustega töölisi ja reaalhariduse esindajaid. Teenindussektor on hästi arenenud ja vajadused spetsiifiliste oskustega tööjõu järele on muutunud. Tugeva tööstuse alus on ettevõtete varustamine sobiva kutseharidusega töötajatega. See eeldab riigi kutsehariduspoliitika prioriteetide ümberkorraldamist.
    Riikliku ettevõtluse toetamise strateegia väljatöötamisel on vaja arvestada nii ettevõtjate reaalsete vajaduste, Eestit iseloomustavate ettevõtluse ja rahvastiku arengutrendide kui ELi kogemusega. Sellesse protsessi on vaja seetõttu kaasata Eesti teadusstruktuurid, ettevõtjate organisatsioonid ning ELi konsultandid. Tegemist on ikkagi omanike, seega keskklassi kujunemise toetamisega ühiskonnas, kus väikeettevõtlus on muutumas uuesti kultuuriliste väärtuste ja traditsioonide kandjaks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Poliitmuda lendab mis kole, aga tegelikult pole katki midagi
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Marek Kiisa nipid iduinvesteeringute valimiseks
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Neinar Seli: mul on praegu täpselt samasugune tunne nagu 2008. aastal
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Suur galerii: InvesteerimisFestivali esimene päev
Eile algas kolm päeva kestev InvesteerimisFestival.
Eile algas kolm päeva kestev InvesteerimisFestival.
Comodule koondab ärid ühe katuse alla ja saab uue tegevjuhi Kristjan Maruste jätkab emafirma juhina
Eesti tehnoloogiaettevõte Comodule muudab ettevõtte struktuuri ja loob grupi, mis koondab enda alla kolm ettevõtet. Senine Comodule'i juht Kristjan Maruste asub juhtima emaettevõtet, Comodule'i ette astub teine asutaja Teet Praks.
Eesti tehnoloogiaettevõte Comodule muudab ettevõtte struktuuri ja loob grupi, mis koondab enda alla kolm ettevõtet. Senine Comodule'i juht Kristjan Maruste asub juhtima emaettevõtet, Comodule'i ette astub teine asutaja Teet Praks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.