Riigieelarvest on puudu 500 mln kr

Samas näeb Keskerakond just kaitsekulutusi kohana, kust on võimalik suurimaid kärpeid teha. ?Mina ei näe seda looma, mis meid täna ohustab,? ütles Liina Tõnisson.

Valitsus otsustas eile, et kärpimine puudutab proportsionaalselt kõigi riigiasutuste ülalpidamiskulusid.

Kõige valulisem saab olema raha kärpimine nendest valdkondade, mis otseselt tavainimest puudutavad. Näiteks on järgmise aasta eelarves nähtud ette õpetajatele palgatõus.

Mõõdukas Rein Järvelill pidas võimalikuks, et osa tekkinud eelarveaugust kaetakse rahaga, mis saadakse poliitilistest kokkulepetest ja teine osa jäetakse eelarves defitsiiti.

Riigikogu aseesimehe nõuniku Heido Vitsuri hinnangul pole defitsiidiga eelarve iseenesest laiduväärne. ?Majandusele paistab ees vaid pimedus. Kui me võtame vastu defitsiidiga eelarve neljaprotsendilise majanduskasvu juures, siis mida me teeme, kui kasv langeb 1?2 protsendini,? ütles Vitsur.

500 miljoni krooni suurune auk riigieelarves tekkis, kui rahandusministeerium hindas majanduse reaalkasvu tuleval aastal protsendi võrra madalamaks. Mitme erakonna finantsspetsialisti hinnangul on puudujäägi suurus üle hinnatud. ?Võimalik, et rahandusministeerium on kindlustanud ennast vajaduse vastu langetada reaalkasvu prognoosi veel 0,5 protsenti,? märkis Vitsur.

Valitsus otsustas eilsel nõupidamisel moodustada kolme valitsuskoalitsiooni kuuluva erakonna esindajatest töörühma eesmärgiga määrata kindlaks kärbete valdkonnad ja suurus.

Praegu riigikogu menetluses olevas riigieelarves on võrreldes käimasoleva aasta eelarvega kõige rohkem läinud raha kaitse- ja sotsiaalkulutusteks ning haridusvaldkonnale.