Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Karge ja kaunis Lapimaa
Kui Helsingi ja Lõuna-Soome on paljudele eestlastele juba tuttav kant, siis polaarjoone piirkond on enamikule veel avastamata ala. Ometi võib sealt enda jaoks midagi leida see, kes suurlinnade virvarri asemel eelistab viibida looduses kesk rahu ja vaikust, ning ka see, kes naudib melu suusanõlvadel.
Talvine hooaeg Lapi suusakeskustes algab üldjuhul novembri keskel, ehkki lumeolud ei pruugi vähemalt Lõuna-Lapimaal suusamõnusid siis veel võimaldada. Tegevust leiab Lapimaal siiski ka plusskraadidega.
Nii näiteks võib, kuniks jõed lahti, Lapimaa loodust nautida kanuuga sõites või rahvusparkide matkaradadel ringi uidates. Samuti võib külastada põhjapõdra- või koerafarmi, ehkki põtru näeb ka niisama tee peal ja tee ääres.
Suusapuhkust planeerides tuleb sobiva suusakeskuse valimisel lähtuda eelkõige sellest, kas oluline on vaid puhkuse sportlik pool mäenõlvadel või loodetakse osa saada ka seltsielust. Nii võib näiteks Helsingist ca 900 km kaugusel asuv Salla, kus õhtuti on üsna vaikne, olla sobiv peatuspaik lastega peredele, kes õhtusest melust ei hooli, samal ajal kui pidutsemisalteid noori tabaks seal igavus ja pettumus. Vaiksem on ka Ylläsel, mis on tuntud Soome kõige pikemate ja järsemate suusanõlvade poolest ? sestap on see sobiv paik kogenud suusatajaile.
Õhtusest melust osa saada soovijatele sobib näiteks Kuusamo lähedale jääv Ruka suusakeskus, kus muu hulgas on võimalik Kuusamon Tropiikki hotellis nautida veekeskuse mõnusid. Elava after-ski?ga (suusatamisvälise eluga) on ka näiteks Helsingist üle 1000 km põhja poole jääv Levi suusakeskus, kus suusatajate käsutuses on 45 nõlva, 19 tõstukit ja Soome ainus gondellift.
Ca 60?70 km polaarjoonest põhja poole jäävad Pyhä ja Luosto suusakeskus, kus lisaks suusatamisele on võimalik külastada Lampivaaras asuvat Euroopa ainsat ametüstikaevandust. Sealt võib kaevata endale õnnekivi ükskõik mis aastaajal. Luosto ja Lampivaara vahel on regulaarne transpordiühendus.
Põhjapoolseim suusakeskus Lapimaal on Saariselkä, mis asub Helsingist 1150 kilomeetri kaugusel. Saariselkäs on maailma ainuke turistidele mõeldud igluküla, maailma suurim suitsusaun ning kullaküla, kus asub kullamuuseum ning kus saab ka ise proovida kulda sõeluda.
Rovaniemi külje all asuva Ounasvaara suusakeskuse klientidel on lihtsaim võimalus käia ära Rovaniemi Santa pargis, kus elab jõuluvana. Samuti asub Rovaniemis põhjapiirkonna elu, ajalugu, traditsioone ja kultuuri tutvustav muuseum-teaduskeskus Arktikum.
Lapi merelinn on Kemi, kus asub turistidele avatud jäälõhkuja Sampo, mis tegutseb maailmas ainsa reisijäälõhkujana. Detsembri keskpaigast aprilli lõpuni korraldatavatel neljatunnistel reisidel on võimalik osa saada artktilisest meresõidust, käia jää peal kõndimas ning proovida spetsiaalsetes kostüümides jääpankade vahel suplemist. Lisaks on Kemil lumelinn ja enam kui 3000 eksponaadiga vääriskivimuuseum.
Kes mäe peale ei kipu, see võib Lapi metsades ka murdmaad sõita. Nii näiteks on Rukal murdmaaradu 459 km ulatuses, millest valgustatud on 15 km, Sallas on murdmaasuusaradu 76 km ulatuses, neist valgustatud 20 km jne.
Murdmaasuusasõbrad võivad endale sobiva peatuspaiga otsida ka neis hotellides, mis on suurtest suusakeskustest kaugemal, sest võib juhtuda, et tipphooajal tipp-paikades vaba kohta ei olegi. Nii näiteks võib peatuda Sallast põhja pool asuvas Savukoskis, kus ühtlasi asub Urho Kaleva Kekkose nimelise rahvuspargi külastuskeskus ja jõulumemme elumaja, kus iga päev toimetavad tema abilised Paula ja Raimo.
Lisaks suusatamisele pakub enamik suusakeskusi muidki ajaveetmisvõimalusi. Tavapärased on mootorsaanisafarid, üldjuhul pakuvad suusakeskused ka sõitu põhjapõdra- ja koerarakendiga.
Mootorsaani, põhjapõdra- või koerarakendiga sõidud algavad tunnist ajast ning lõpevad mitmepäevaste retkedega Lapi lumistes metsades. Pikemate safarite ajal võib pidada lõkke ääres piknikku või kinnitada keha lapi toitu proovides.
Põnevaks võib kujuneda ka õhtune safari, kus sõidetakse vaid kuu, tähtede ja mootorsaanitulede valgel ning kus hea õnne korral võib taevas näha ka virmalisi. Safarikorraldajatelt on võimalik sõidu ajaks saada termoülikondi, et kangemate kraadide juures külm näpistama ei pääseks.