Samm e-riigi suunas

Hiljutine e-riigi vaimustus on ajakirjanduse veergudelt kadunud, sest kõuehäälse mainekampaania käigus ei osanud riigiametnikud kunagi piisavalt konkreetseid näiteid tuua. Tundub aga, et müüt Eestist kui edukast e-riigist ei jää siiski vaid müüdiks.

Praktikas on e-riigi idee teostumas läbi projektide, mille eesmärk on viia riigi erinevad teenused elektrooniliseks, tehes need kasutajale mugavaks ja odavaks. Üks lähiaja moelühenditest, mis järjest enam pälvib Eesti äri- ja riigisektori tähelepanu, on kindlasti EDI (Electronic Data Interchange).

EDI tähendab elektroonilist andmevahetust kindlas formaadis ja see on üsna vana mõiste ? logistika- ja transpordifirmad üle maailma on kasutanud EDI lahendusi juba üle 30 aasta. Eestisse jõuab aga EDI sama sektori ettevõtetele kasutamiseks täiesti uuel kujul, mis annab meile peagi võimaluse rääkida esimeste e-riigi teenuste juurutamisest ja Eesti kui e-riigi reaalsest eksisteerimisest.

Eestis on teede- ja sideministeeriumi initsiatiivil väljatöötamisel kaubaveo logistika elektrooniline andmevahetussüsteem ehk EDI projekt, mille tehniline keskkond realiseeritakse XML-tehnoloogias. Uus andmevahetussüsteem on Eesti kui transiidikoridori arengule olulise tähtsusega, aidates kaasa siinsete transpordi ja logistikafirmade positsiooni tugevdamisele ning kogu riigi konkurentsivõime tõstmisele rahvusvaheliselt.

EDI peamine efekt seisneb selles, et ühes organisatsioonis loodud dokumenti ei pea teises käsitsi töötlema. EDI võimaldab ühe ettevõtte infosüsteemis tekkiva dokumendi kanda teise ettevõtte infosüsteemi ilma seda vahepeal paberile trükkimata. EDI kasutamise eelised on järgmised: ühekordne andmesisestus, väiksem vigade tekkimise tõenäosus, kiirem infovahetus, samuti see, et edastatav info võib olla täpsem ja mahukam. Kõige rohkem kasutatakse EDI laendusi eri tüüpi tellimuste edastamisel.

Näiteks töötab samal põhimõttel Helmese e-äri keskkond MarkIT. Kui klient koostab Interneti kaudu tellimuse, jagatakse tellimus kauba tarnija järgi mitmeks tellimuseks ning saadetakse samal hetkel hankijatele XML-dokumentidena.

Hankijate infosüsteemid saadavad vastuseks tellimuse kinnituse koos eeldatavate tarneaegadega, mida kliendil on Internetis kohe võimalik näha. Ilma EDI lahenduseta tuleks iga hankija tellimused Helmeses välja printida ning hankijatel käsitsi arvutisse sisestada.

Eesti üks suurematest EDI projektidest on riigile kuuluva aktsiaseltsi EDI Vektor loodav hüvisvõrk, mis hakkab juba järgmisel aastal pakkuma logistikafirmadele, krediidi- ja riigiasutustele võimalust elektrooniliselt dokumente vahetada. Esimese etapina käivitub aasta alguses piiriületuse dokumentatsiooni elektroonse esitamise võimalus, millele lisandub kaubadeklaratsioonide elektroonse esitamise võimalus.

Uus süsteem aitab mõne aasta perspektiivis viia Eestis tegutsevate logistikafirmade, nende klientide, riigiametite, pankade ja teiste sektoriga seotud ettevõtete omavahelise suhtluse paberivabaks ja automaatseks. Inimkontrolli läheb tulevikus vaja vaid eriolukordade lahendamiseks.

Selleks, et EDI sõnumit saaks kasutada ametliku dokumendina, tuleb see digitaalallkirjaga varustada. Elektroonilise sõnumi digitaalseks allkirjastamiseks on aga vaja standardit sõnumi ning allkirja formaadi kohta. Seetõttu on EDI ja digitaalallkiri väga tihedalt seotud ja EDI projekti on nimetatud digitaalallkirja pilootprojektiks Eestis.

Sellest aspektist vaadatuna on meil hea võimalus mõlemas valdkonnas edukas olla ? kui tehnoloogiaid korralikult koos juurutada, saame suure tõenäosusega oluliselt parema tulemuse kui senistel EDI lahendustel mujal maailmas. Nii võib ka Eestit hakata peagi nimetama tõepoolest innovaatiliseks e-riigiks, sest sõnadest on jõutud esimeste e-riigi tegudeni. Tulemuseks nii riigi kui erasektori suur võit ajas ja rahas, tugevad lisapunktid teenime ka riigi mainele.