• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Milles võiks seisneda Eesti innovaatilisus?

    Milles võiks seisneda Eesti innovaatilisus? Internetiühenduste arvukuselt ja valitsuse IT-kasutuse poolest oleme maailmas esirinnas. Ometi ei taga see, et otsused, mida innovaatilisi tehnilisi vahendeid rakendades langetatakse, ise on innovaatilised. Liitmis/lahutamistehted omavalitsustega, mida riigivalitsejad harrastavad, ei sisalda ühtki uut juhtimisalast ideed, mis erineks printsiibist jaga ja valitse.
    Millised uuringud on selliste liitmistehete aluseks? Millised uuringud ja analüüsid on paljude teiste, s.h riigivarade erastamisotsuste aluseks? Kui terviklik on käsitlus, millisel nõuandel need põhinevad?
    Tarka juhti iseloomustab oskus nõuandjaid valida. Kahjuks kordub sageli olukord, kus ametnik ostab välismaalt sisse teenust, millest kodumaine oskusteave pole halvem või suures osas isegi ületab seda. Tundub, et võõrkeelne nõuanne on otsustajatele emakeelsest oluliselt väärtuslikum. Kas ka tegelikult? Kelle seisukohast? Aga kallim on see kindlasti.
    Riigi innovaatilise juhtimise eeldus on poliitiliste jõudude omavaheline kokkulepe mõnes olulises asjas:
    ? lähemates ja kaugemates eesmärkides ja prioriteetides, mis nende valimisprogrammides omavahel peaaegu äravahetamiseni sarnasena kirjas olid;? mehhanismides, mille kaudu tagasiside nende juhitavat aparaati sunniks eesmärgipäraselt käituma.
    Praeguseks on ajakirjanduses reklaamitud valitsuse infotehnoloogialembus e-valitsuseks ristitud. See ja muud e-asjad sellega seoses on hakanud kõlama peaaegu mütoloogiliselt ? kui seda piisav arv kordi korrata, siis tõepoolest tulevad meie otsused paremad. Kas tõesti e-ajastul usutakse loitsu jõusse? Või pole millessegi muusse enam uskuda? Mida peaks tegema enne, kui minnakse järjekordselt liitma-lahutama?
    Millest alata? Tundub küll triviaalsena, kuid alustada tuleks analüüsist, seni toimuva valitsemise organisatsiooni süsteemsest diagnostikast. See ei pea olema liiga töömahukas. Lähtudes 80:20 printsiibist, võiks öelda: ei ole tarvis kogu kompostihunnikut ümber kühveldada, et mõista, millest see koosneb. Vahel piisab kompostil kasvavate üksikute viljade maitsmisest. Selleks jätkub teadmisi Eestiski, pole vaja palgata kedagi, kellele tuleb enne õpetada tundma keskkonda.
    Mõningail andmeil on mõnes ametis taolist diagnostikat tehtud, ainult tulemusi pole. Küsimus on selles, kes on selle töö tellija, hindaja ja tulemuste rakendaja. Ilmselt ei saa neid ülesandeid jätta ametile (ametnikule). Enesekohane tagasiside on harva objektiivne ja efektiivselt toimiv, kui seda ei toeta teised tagasisideahelad.
    Uute organisatsioonistruktuuride ja tööprintsiipide väljatöötamisel tuleks toetuda erapooletutele eriala- ja juhtimisprofessionaalidele ning sihtrühmadele. Viimaste osavõtt eeldab nn kolmanda sektori tugevat arendamist ja kaasamist. Ametite erinevate tasandite töötajad, kelle vastutusvaldkonna juhtimisstruktuuri kujundatakse, osalevad protsessis kui oma valdkonna professionaalid.
    Esialgu on saavutatav elementaarsete juhtimisvigade vähendamine. Sellele võiks järgneda innovaatiliste juhtimismeetodite rakendamine. Miks mitte rakendada õppiva organisatsiooni printsiipe riigi juhtimise tasandil? Organisatsiooniline arendustöö kui protsess eeldab õppimistahet ja järjepidevust ning loomulikult ? juhtimisalast kompetentsi.
    ___________________________________________
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Portaalides käib kinnisvara soodusmüük. "Agressiivne hinnatõus on möödas." Müüjate turust on saamas ostjate turg.
Kinnisvaraportaalides on korterid saanud külge soodsamad hinnasildid ja müüki paisatakse järjest rohkem kinnisvara, kuid eksperdid suhtuvad sellesse stoilise rahuga.
Kinnisvaraportaalides on korterid saanud külge soodsamad hinnasildid ja müüki paisatakse järjest rohkem kinnisvara, kuid eksperdid suhtuvad sellesse stoilise rahuga.
Ärikutse: hakkame end sättima – unistuste saarele
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
S&P 500 aktsiaindeks jätkas langust uue tänavuse põhjani
USA aktsiaturud alustasid nädalat languse ja S&P 500 indeksi uue tänavuse põhjaga.
USA aktsiaturud alustasid nädalat languse ja S&P 500 indeksi uue tänavuse põhjaga.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Taani: Nord Stream 2 gaasitoru lekib ohtlikult
Taani energiajärelvalve teatel lekib Läänemere põhjas olev gaasitoru Nord Stream 2 ohtlikult; lekke kohas on välja kuulutatud meresõidu keelutsoon.
Taani energiajärelvalve teatel lekib Läänemere põhjas olev gaasitoru Nord Stream 2 ohtlikult; lekke kohas on välja kuulutatud meresõidu keelutsoon.
Raadiohommikus: Kas kallis energia röövib teatrite ja majutusasutuste kliendid?
Samal ajal kui meelelahutus- ja majutusasutused otsivad lahendusi järsult kerkinud energiakulude katteks, ähvardab kiire hinnatõus viia neilt kliendid.
Samal ajal kui meelelahutus- ja majutusasutused otsivad lahendusi järsult kerkinud energiakulude katteks, ähvardab kiire hinnatõus viia neilt kliendid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.