Eestis on enim hulgi- ja jaemüügifirmasid

Äriseadustiku järgi on ettevõtjad füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE) ja äriühingud ? täis-, usaldus- ja osaühingud, aktsiaseltsid ja tulundusühistud.

Statistikamaeti andmeil oli 1.oktoobri seisuga registreeritud ettevõtjaid 69 825. Võrreldes 2. jaanuari andmetega oli nende arv üheksa kuu jooksul suurenenud 6494 võrra, s.h 1683 viimase kolme kuuga. See pole küll peamine, kuid siiski ilmekas näitaja majandustegevuse arengust tänases Eestis.

FIEsid oli nende seas 18 402, täisühinguid 305, usaldusühinguid 219, osaühinguid 41 755, aktsiaseltse 7891, tulundusühistuid 928 ja välismaa äriühingute filiaale 325.

Levinuim ettevõtluse vorm on osaühing, teisel kohal on FIE, järgneb aktsiaselts. Aktsiaseltside arv on kolme kuuga vähenenud 10 võrra, samal ajal suurenes osaühingute arv 1167 võrra.

Vaadeldes ettevõtjaid tegevusalade kaupa, on kõige rohkem hulgi- ja jaemüügi, mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remondiga tegelevaid osaühinguid, 17118. Võrdluseks olgu märgitud, et aktsiaseltse on neil aladel registreeritud 2507. Teisel kohal on põllumajanduse, jahinduse ja metsamajandusega tegelevad FIEd, 10 392. Järgnevad finantsvahenduse ning kinnisvara-, üürimis- ja äritegevusega tegelevad osaühingud, 8515. Mida ametlik statistika mõtleb antud juhul äritegevuse all, pole mõistetav. Küllalt esinduslik on ka töötleva tööstusega tegelevate osaühingute hulk, 4211.

Muudest võib märkida haridusega tegelevaid ettevõtjaid, 516, s.h 66 FIEt. Hotellide ja restoranipidajaid oli registreeritud 2290, s.h 1663 osaühingut ja 377 FIEt. Tervishoiu ja sotsiaalhoolduse alal oli registreeritud 191 FIEt (üldarv sellel tegevusalal 795).

Mõtlemapanev ja mitmeid küsimusi tõstatav on suur arv selliseid ettevõtjaid, kelle tegevus on täpsustamata, 1142 (1. oktoobri seisuga), kõige rohkem on neid osaühingute seas ? 772. Kuidas see on võimalik, millest on see tingitud? Kas need on ettevõtjad, kes ei suuda või ei taha näidata, millega nad tegelevad? Ometi näeb äriseadustiku mitu paragrahvi (64, 65, 75, 82, 138, 139, 145, 243, 244, 251 jt) ette, et äriregistrile tuleb esitada ja registreerimiskartoteekidesse kanda registreerimist taotleva ettevõtja tegevusala.

Sellist olukorda ei saa pidada normaalseks. Allakirjutanu arvates tuleks äriseadustiku § 54 alusel esitajale määrata tähtaeg sellise puuduse kõrvaldamiseks, vastasel juhul aga jätta ettevõtja registreerimise avaldus rahuldamata.

On, mida mõelda ja ette võtta ettevõtluse vormistamise korrektsuse osas. Ei tule unustada, et ettevõtja teovõime piirid määrab tema tegevusala, mis on kantud äriregistrisse.