Kohalikud maksuametid ümbrikupalkade vähenemist ei märka

?Kui inimene saab ametlikult palka 1500 krooni ja ümbrikus 15 000, siis on see näha,? ütles Pärnu maksuameti direktor Jaan Krinal. ?Kui on aga vastupidi, et enamiku palka saab töötaja ametlikult ning mõned tuhanded mustalt, siis seda tõestada on juba väga raske.?

Krinal ütles, et ta ei usu, nagu oleks ümbrikupalku hakatud vähem maksma. ?Inimesed on hoopis kavalamaks muutunud,? sõnas ta. ?Ilmselt jõuab ümbrikupalkade olemus mõnede inimesteni alles siis, kui nad 10?15 aasta pärast pensionile jäävad ja 300?400 krooni pensioni saama hakkavad.?

Pärnu maksuamet uurib juba kevadest kalapüügifirma Permare võimalikku ümbrikupalga maksmist. Krinali sõnul on uurimine pikalt kestnud, sest tegemist on rahvusvahelise asjaga ja oodati revisjonide tulemusi Islandi maksuametilt. ?Islandilt tuli nüüd paks kaust, aga otsust me pole veel teinud,? ütles Krinal. ?Üks asi, mis meile kõhutunne ütleb, teine asi aga, mida me tõestame.?

Valga maksuameti direktori kt Jaan Kull ütles, et oluliselt pole ümbrikupalkade osa vähenenud. ?Meile tuleb ikka inimestelt kaebusi, tavaliselt pärast seda, kui nad on ?mustalt? palka maksnud tööandja juurest lahkunud,? rääkis Kull. ?Sularahaga arveldavad ettevõtted maksavad ikka osa palku ümbrikus, kuigi väiksema osa palgast.?

Kulli sõnul on Valga maksuametil luubi all praegu mõned metsa ülestöötavad firmad, kuid ühtegi tõestatud ümbrikupalga juhtumit sel aastal pole.

Jõgeva maksuameti direktor Jüri Ütt ütles, et Jõgevamaal ongi väga väikesed palgad ja vaesed firmad. ?Ümbrikupalkade küsimus puudutab peamiselt väikefirmasid, näiteks metsandus on suur ümbrikupalga ala, raietöölised saavad kirjade järgi suhteliselt vähe palka,? rääkis Ütt.

Rapla linna majandusnõunik Aivar Surva ütles, et hinnanguliselt moodustab varimajandus linnas 20 protsenti. See on koos teiste maksudest kõrvale hiilimise variantidega. ?Ei usu, et midagi paremuse poole muutub,? ütles Surva. ?Maksuametiga on probleemist räägitud, see on teada, kas ja kuidas seda lahendatakse, ei oska öelda.?

Surva sõnul on osa ettevõtjaid teada, kes töötasu ümbrikupalgana maksavad. ?Näiteks ehitusettevõtted ütlevad ise, et nad ei suudagi turul teistmoodi konkureerida,? lisas Surva.