• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Leedu varimajandus taandub visalt

    Leedu varimajandust kaudsete meetoditega põhjalikult uurinud piirkondlike uuringute instituudi teadurid Rita Bagdzeviciene ja Giedre Belazariene kirjutavad ajakirjas Lithuanian Business Review, et Leedus nagu kõigis üleminekuriikides on varimajandus üks majanduse osa, mida on soodustanud vead riigivara erastamisel, puudulikud majandusseadused, maksusüsteemi ebatäiuslikkus jm.
    Kui võrrelda arenenud riikidega, kus varimajanduse osakaal sisemajanduse kogutoodangus (SKT) jääb tavaliselt alla 10. Näiteks Suurbritannias on see 7,5, Soomes 4-5 ja Kanadas 2,7, siis siirderiikides on see üldjuhul kaks korda suurem. Nii hinnatakse Leedus ja Eestis selle suuruseks umbes 20 SKTst, Poolas 16-19 ja Ukrainas koguni 60.
    Varimajanduse levikut on Leedus püütud jälgida nii majandussektoriti kui ka suuremates ja väiksemates ettevõtetes. Ilmneb, et varimajandus on rohkem levinud väliskaubanduses, ehituses, teeninduses, toiduaine- ja kergetööstuses. Näiteks 1997. aasta andmete põhjal järeldasid eksperdid, et ca 24 impordist ja 17 ekspordist jäi piiril ametlikult deklareerimata ja lähiaastatelgi püsib nende osakaal vastavalt 17 ja 11 tasemel.
    Varimajandus on küllalt levinud teeninduses. Näiteks remondi- ja põllumajandustöödel või rõivaste õmblemisel kasutab musta tööjõudu umbes 16 kodumajapidamistest. 1998. aastal teeniti sel moel maksustamata tulu umbes 175 miljonit krooni.
    Kokku jäi aga Leedu riigil 1998. aastal maksustamata tulu saamata umbes 20,7 miljardit krooni. Sellisele järeldusele jõudis Leedu statistikaamet 1999. aastal väikeste (kuni 19 töötajat), keskmiste (kuni 99 töötajat) ja suurte (üle saja töötaja) tulemuste anonüümsel uurimisel.
    Selgus, et ausamad olid suurettevõtted, kus deklareerimata tulu oli 8,9 miljardit krooni ehk 9,1 kogutuludest, ning kõige ebaausamad keskmised eraettevõtted, kus deklareerimata jäi 4,86 miljardit krooni ehk 31 kogutuludest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Massiimmigratsiooni hirmujutu ees põnnamine hoiab majandust kinni
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Wolti ja Supercelli investorid toovad Soome börsile uue SPACi
Wolti ja Supercelli investeerinud idukapitalifirma Lifeline Ventures on Helsingis börsile viimas uut firmaostufirmat (SPAC), mille eesmärk on osta osalus tulevases ükssarvikus.
Wolti ja Supercelli investeerinud idukapitalifirma Lifeline Ventures on Helsingis börsile viimas uut firmaostufirmat (SPAC), mille eesmärk on osta osalus tulevases ükssarvikus.
Klotsifirma lööb keset pandeemiat rekordeid
Taani mänguklotside tootja Lego on keset pandeemiast tingitud koduspüsimist tõeliselt õitsele puhkenud, kasvatades kõvasti nii käivet kui ka kasumit.
Taani mänguklotside tootja Lego on keset pandeemiast tingitud koduspüsimist tõeliselt õitsele puhkenud, kasvatades kõvasti nii käivet kui ka kasumit.
Pärnu valimisvõitluses kõmisevad raskerelvad
Enamiku Pärnus võimu juurde pürgivate poliitiliste jõudude esinumbrid on kohapeal, aga ka üleriigiliselt tuntud riigikogu liikmed, lisaks endised maavanemad ja ametisolev linnapea. Eeldatakse, et järgmise valimistsükli jooksul ja edaspidi saab Pärnust Eesti kontekstis midagi kaugelt suuremat kui suvepealinn.
Enamiku Pärnus võimu juurde pürgivate poliitiliste jõudude esinumbrid on kohapeal, aga ka üleriigiliselt tuntud riigikogu liikmed, lisaks endised maavanemad ja ametisolev linnapea. Eeldatakse, et järgmise valimistsükli jooksul ja edaspidi saab Pärnust Eesti kontekstis midagi kaugelt suuremat kui suvepealinn.