?Balti Ekspress jäi käigust ära reisijate vähesuse ja vagunite halva olukorra tõttu,? meenutas teede- ja sideministeeriumi raudtee osakonna juhataja Jüri Värk.

Uue kava kohaselt peaksid raudteemagistraalil Rail Baltica rongid bussidest oluliselt kiiremini liikuma, nii et senise 22 tunni asemel võib kiirrong Varssavisse jõuda seitsme ja poole tunniga.

?See on kõigepealt poliitiline soov sisse seada raudteeühendus Euroopaga. Seda soosib Euroopa Liit, et vähendada Euroopa riikides maanteede koormust,? selgitas teede- ja sideministeeriumi pressiesindaja Aap Tänav.

?Igatahes pole tegemist kommertsprojektiga ja suurt tulu sellest tõusmas ei ole,? lisas Aap Tänav.

Esialgu ei suuda keegi öelda, kui palju raha raudteeliini taaskäivitamine nõuab, sest kolm riiki alles hakkavad uuringuid tegema.

?Kui rajatakse uus raudtee, võtab see ikka miljardeid juba üksnes Eestis,? märkis Tänav.

Uuringud peavad näitama sedagi, kustkaudu on mõttekam rongid Euroopasse saata: kas läbi Tartu ja Valga või läbi Pärnu ja Mõisaküla.

Raudteeameti peadirektori Oleg Epneri väitel võib rahasumma selguda tuleva aasta aprilliks.

MootorReisi ASi juhatuse esimees Hugo Osula ei näe kavandatavas kiirrongiliikluses konkurentsi oma Eurolinesi bussidele, mis inimesi Euroopasse viivad.

?Niisugune kiirrong on hoopis teist liiki rong, mis nõuab erilisi vaguneid ja erilist teed ning konkureerib pigem lennukitega,? rääkis Osula. ?Riik lihtsalt maksab selle kinni, sest piletihinda ei saa lõpmata kõrgeks ajada. See on kallis lõbu, mida rikkad riigidki ei saa endale lubada.?

Osula kahtlustab, et tegemist on ärimeeste projektiga, kes loodavad saada oma käsutusse Euroopa Liidu miljardeid. ?Meie transpordipoliitika toimib ikka väga ärimeeste huvides,? sõnas ta.