Norra õdedeprojekt läbi kukkunud

Norra ärimees Finn Radmann, kelle juhtimisel on hävingusse suundunud lõngavabrik, terastrosside vahendusfirma ja meditsiiniõdede Norrasse tööle mineku kampaania, viskas aasta algul pastakaga Äripäeva ajakirjanikku, kes julges arvata, et äkki polegi tegu ärimehega, kui kõik ta ettevõtmised nii õnnetult lõpevad.

Mees ise enam telefonile ei vasta. Radmanni Norra büroonumbril vastanud mees täpsustab, kas tegu on ikka Eesti ajakirjanikuga ja palub hiljem tagasi helistada. Siis on aga kuulda vaid lõputut kutsumistooni.

Norra suursaatkonna esimene sekretär Erik Dybwad kinnitab, et Norra ei ole kunagi toetanud illegaalset vahendustegevust ning ta jälgib väga tähelepanelikult, mida Eesti ja Norra press Radmanni tegevusest kirjutavad.

Krediidiinfo andmetel on palgaliste töötajateta firma saanud möödunud aastal ligi 500 000 krooni kahjumit.

Firma juhatuse liige Ia Sintal ei osanud firma majandustulemusi kommenteerida, hiljuti esitas ta ka juhatusest lahkumise avalduse. ?Ma ei ole Radmanni pool aastat näinud, minuga ei võeta ühendust ja lisaks on tulnud ilmsiks mitmeid asju, mida peame ka ise uurima,? räägib Sintal.

Ta lisas, et usub hoolimata kõigest õdedeprojekti ning viivitused on seotud Norra autoriseerimiskomisjoni bürokraatiaga.

Projekti suhtes esitatud kahtlustusi tõrjus Radmann sageli väitega, et Lätis toimib kogu koolitus hoopis paremini, kuid Liepaja meditsiinikooli direktriss on Radmanni projektist rääkides ääretult tõrjuv. ?Ma ei taha neid kuulujutte levitada, meil grupp töötab ja projekt jätkub,? kuuldus torust enne kõnekatkestust.

Riia 1. Meditsiinikooli direktor Ausma Zebere selgitas, et nad loobusid koostööst Radmanniga kohe pärast kahtlase pakkumise saamist. ?Oleme riiklik kool ja Lätis ei ole koolil õigust teha rahvusvahelisi lepinguid. Riigi raha eest ei koolitata välismaale tööle minejaid,? ütleb Zebere.

Anonüümsust palunud meditsiiniõe sõnul oli Norra projekt ainult üks meeletu kulu.

?See tõi kaasa igasuguseid hulle asju, lahutati abielusid ja vahetati Norra töö ootuses kortereid. Mina ise kirjutasin kogu projekti enda jaoks korstnasse juba kevadel, suvel ma enam kooli ei ilmunud. Vahepeal olin eestvedajaks, et omal käel hakata asju ajama, sest Norra autoriseerimiskomisjoni kontaktid ja nõuded on ju internetis üleval, kuid loobusin ka sellest,? rääkis noor naine.

Tema sõnul valmistas inimestele suurima pettumuse hoopis meditsiinikooli direktor Raimond Lihtmaa, kes lubas Norra projekti hääbudes, et kõik kuulatud ained lähevad arvesse, kui õed tulevad kooli rakenduslikku kõrgharidust omandama. ?Unustage ära, oli ta vastus, kui päris mitmed hiljem seda võimalust uurimas käisid,? rääkis medõde. ?Keegi ei vastuta. Kool sai muidugi endale kasu ? arvutiklassi, norra keele õpikud, ka raha. Ma olen kuulnud, et Norra oleks isegi valitsuse tasemel nõus meile mingit kompensatsiooni maksma, kui teeksime ühishagi Norra politseile,? rääkis tallinlanna.