Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Norra õdedeprojekt läbi kukkunud

    Norra ärimees Finn Radmann, kelle juhtimisel on hävingusse suundunud lõngavabrik, terastrosside vahendusfirma ja meditsiiniõdede Norrasse tööle mineku kampaania, viskas aasta algul pastakaga Äripäeva ajakirjanikku, kes julges arvata, et äkki polegi tegu ärimehega, kui kõik ta ettevõtmised nii õnnetult lõpevad.
    Mees ise enam telefonile ei vasta. Radmanni Norra büroonumbril vastanud mees täpsustab, kas tegu on ikka Eesti ajakirjanikuga ja palub hiljem tagasi helistada. Siis on aga kuulda vaid lõputut kutsumistooni.
    Norra suursaatkonna esimene sekretär Erik Dybwad kinnitab, et Norra ei ole kunagi toetanud illegaalset vahendustegevust ning ta jälgib väga tähelepanelikult, mida Eesti ja Norra press Radmanni tegevusest kirjutavad.
    Meditsiinikoolis pole Finn Radmanni nähtud juba mitu kuud. ?Ta ütles meile, et Norras olles saab ta rohkem meie jaoks ära teha,? vahendab Eesti poole projektijuht Katrin Saapar mehe sõnu.
    Äpardunud õdede koolitusprojekti eest ei vastuta keegi. Haridusministeerium küll kuulutab, et nende ülesanne on teostada riiklikku järelevalvet, kuid ainus fakt, mis seoses õdedega äramärkimist vääris, oli etteheide, et kooli kassasse on sularahas makstud 325 000 krooni.
    Radmanni koolile makstud summasid on raske teada saada. Koostöölepingu järgi pidanuks Radmann iga kuu Tallinna Meditsiinikoolile maksma ligi 230 000 krooni, millele lisandus 10 000 krooni norra keele õpetajate tasuks. Kuue kuuga oli meditsiinikoolil teoreetiline võimalus teenida ligi 1,4 miljonit krooni. Projekti algusaegadel teatas direktor Lihtmaa, et Norra pool annab nii palju raha, et koolis võidakse teha kuni 2 miljonit krooni maksev remont.
    ?Tegelikult oli nii, et pool summast pidi tulema ettemaksuna ja pool pärast seda, kui õed on Norrasse tööle saanud. Summasid ei saa praegu välja arvestada. Siiani makstud raha eest on kool suutnud oma kulud tasuda,? selgitab projektijuht Saapar.
    Saapar on ka ainus, kes projekti veel vähekegi usub, kuigi ka tema tunnistab, et kahju on nii meditsiiniõdedest kui ka enda tööst ja vaevast. ?Positiivne lahendus ehk Norrasse tööle minek tuleb loodetavasti jaanuaris neile, kes on pärast keskkooli kolm aastat õppinud,? loodab Saapar.
    Meditsiinikoolis eetikaloengu kuulamisega kooliteed alustanud 70 meditsiiniõest on tänaseks jäänud mõnekümne liikmega huvigrupp, kes veel jaksab täita mitmendat korda Norrasse saadetavaid taotluspabereid ja oodata neile vastuseid.
    Seadusi vaadates ei tohi OÜ Baltic Health Care, mille juhatusse kuuluvad Finn Radmann ja Ia Sintal ning millel on sõlmitud koostööleping Tallinna Meditsiinikooliga ja tehtud lepingud õdedega, üldse tööturuteenuseid osutada. Selle aasta juunis esitati küll sotsiaalministeeriumile tegevusloa saamiseks taotlus, kuid kuna dokumendid olid ingliskeelsed ning mõned olulised paberid puudusid hoopiski, on praegu nende tegevus ebaseaduslik.
    ?Avalduses toodud kontaktandmete kaudu ei ole olnud võimalik nendega ühendust saada ja lisadokumente paluda, sest telefonidele ega e-kirjadele keegi ei vasta. Samuti ei ole ettevõtte esindajad ise oma taotluse vastu huvi tundnud,? ütleb sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna peaspetsialist Mari Mäesalu.
    Krediidiinfo andmetel on palgaliste töötajateta firma saanud möödunud aastal ligi 500 000 krooni kahjumit.
    Firma juhatuse liige Ia Sintal ei osanud firma majandustulemusi kommenteerida, hiljuti esitas ta ka juhatusest lahkumise avalduse. ?Ma ei ole Radmanni pool aastat näinud, minuga ei võeta ühendust ja lisaks on tulnud ilmsiks mitmeid asju, mida peame ka ise uurima,? räägib Sintal.
    Ta lisas, et usub hoolimata kõigest õdedeprojekti ning viivitused on seotud Norra autoriseerimiskomisjoni bürokraatiaga.
    Projekti suhtes esitatud kahtlustusi tõrjus Radmann sageli väitega, et Lätis toimib kogu koolitus hoopis paremini, kuid Liepaja meditsiinikooli direktriss on Radmanni projektist rääkides ääretult tõrjuv. ?Ma ei taha neid kuulujutte levitada, meil grupp töötab ja projekt jätkub,? kuuldus torust enne kõnekatkestust.
    Riia 1. Meditsiinikooli direktor Ausma Zebere selgitas, et nad loobusid koostööst Radmanniga kohe pärast kahtlase pakkumise saamist. ?Oleme riiklik kool ja Lätis ei ole koolil õigust teha rahvusvahelisi lepinguid. Riigi raha eest ei koolitata välismaale tööle minejaid,? ütleb Zebere.
    Anonüümsust palunud meditsiiniõe sõnul oli Norra projekt ainult üks meeletu kulu.
    ?See tõi kaasa igasuguseid hulle asju, lahutati abielusid ja vahetati Norra töö ootuses kortereid. Mina ise kirjutasin kogu projekti enda jaoks korstnasse juba kevadel, suvel ma enam kooli ei ilmunud. Vahepeal olin eestvedajaks, et omal käel hakata asju ajama, sest Norra autoriseerimiskomisjoni kontaktid ja nõuded on ju internetis üleval, kuid loobusin ka sellest,? rääkis noor naine.
    Tema sõnul valmistas inimestele suurima pettumuse hoopis meditsiinikooli direktor Raimond Lihtmaa, kes lubas Norra projekti hääbudes, et kõik kuulatud ained lähevad arvesse, kui õed tulevad kooli rakenduslikku kõrgharidust omandama. ?Unustage ära, oli ta vastus, kui päris mitmed hiljem seda võimalust uurimas käisid,? rääkis medõde. ?Keegi ei vastuta. Kool sai muidugi endale kasu ? arvutiklassi, norra keele õpikud, ka raha. Ma olen kuulnud, et Norra oleks isegi valitsuse tasemel nõus meile mingit kompensatsiooni maksma, kui teeksime ühishagi Norra politseile,? rääkis tallinlanna.
  • Hetkel kuum
Peaasi, et silm säraks ja pirn põleks
Ajal, mil isegi Toompeal antakse õelatele netikommentaatoritele sõnade seadmisel ideid, kulub prominentide julgustav eeskuju normaalse arutelukultuuri edendamisest hädasti ära, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ajal, mil isegi Toompeal antakse õelatele netikommentaatoritele sõnade seadmisel ideid, kulub prominentide julgustav eeskuju normaalse arutelukultuuri edendamisest hädasti ära, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tuuleaktsiatele hakkab peatselt puhuma pärituul
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Politseijuht: nõrkustele keskendumine teeb keskpäraseks
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Ärimehed tegid vanast koolihoonest suure hooldekodu
Mõned aastad tagasi ostsid Lääne-Virumaa õppehoone kaks ettevõtjat Raivo Pihelgas ja Jaanus Valk, kes nüüd on avamas seal enam kui 130kohalist hooldekodu.
Mõned aastad tagasi ostsid Lääne-Virumaa õppehoone kaks ettevõtjat Raivo Pihelgas ja Jaanus Valk, kes nüüd on avamas seal enam kui 130kohalist hooldekodu.
Pindi näeb kinnisvaras virgumise märke
Kevade esimene pool annab kinnisvaraturule alust mõõdukaks optimismiks, teatas Pindi Kinnisvara.
Kevade esimene pool annab kinnisvaraturule alust mõõdukaks optimismiks, teatas Pindi Kinnisvara.