Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Norra õdedeprojekt läbi kukkunud

    Norra ärimees Finn Radmann, kelle juhtimisel on hävingusse suundunud lõngavabrik, terastrosside vahendusfirma ja meditsiiniõdede Norrasse tööle mineku kampaania, viskas aasta algul pastakaga Äripäeva ajakirjanikku, kes julges arvata, et äkki polegi tegu ärimehega, kui kõik ta ettevõtmised nii õnnetult lõpevad.
    Mees ise enam telefonile ei vasta. Radmanni Norra büroonumbril vastanud mees täpsustab, kas tegu on ikka Eesti ajakirjanikuga ja palub hiljem tagasi helistada. Siis on aga kuulda vaid lõputut kutsumistooni.
    Norra suursaatkonna esimene sekretär Erik Dybwad kinnitab, et Norra ei ole kunagi toetanud illegaalset vahendustegevust ning ta jälgib väga tähelepanelikult, mida Eesti ja Norra press Radmanni tegevusest kirjutavad.
    Meditsiinikoolis pole Finn Radmanni nähtud juba mitu kuud. ?Ta ütles meile, et Norras olles saab ta rohkem meie jaoks ära teha,? vahendab Eesti poole projektijuht Katrin Saapar mehe sõnu.
    Äpardunud õdede koolitusprojekti eest ei vastuta keegi. Haridusministeerium küll kuulutab, et nende ülesanne on teostada riiklikku järelevalvet, kuid ainus fakt, mis seoses õdedega äramärkimist vääris, oli etteheide, et kooli kassasse on sularahas makstud 325 000 krooni.
    Radmanni koolile makstud summasid on raske teada saada. Koostöölepingu järgi pidanuks Radmann iga kuu Tallinna Meditsiinikoolile maksma ligi 230 000 krooni, millele lisandus 10 000 krooni norra keele õpetajate tasuks. Kuue kuuga oli meditsiinikoolil teoreetiline võimalus teenida ligi 1,4 miljonit krooni. Projekti algusaegadel teatas direktor Lihtmaa, et Norra pool annab nii palju raha, et koolis võidakse teha kuni 2 miljonit krooni maksev remont.
    ?Tegelikult oli nii, et pool summast pidi tulema ettemaksuna ja pool pärast seda, kui õed on Norrasse tööle saanud. Summasid ei saa praegu välja arvestada. Siiani makstud raha eest on kool suutnud oma kulud tasuda,? selgitab projektijuht Saapar.
    Saapar on ka ainus, kes projekti veel vähekegi usub, kuigi ka tema tunnistab, et kahju on nii meditsiiniõdedest kui ka enda tööst ja vaevast. ?Positiivne lahendus ehk Norrasse tööle minek tuleb loodetavasti jaanuaris neile, kes on pärast keskkooli kolm aastat õppinud,? loodab Saapar.
    Meditsiinikoolis eetikaloengu kuulamisega kooliteed alustanud 70 meditsiiniõest on tänaseks jäänud mõnekümne liikmega huvigrupp, kes veel jaksab täita mitmendat korda Norrasse saadetavaid taotluspabereid ja oodata neile vastuseid.
    Seadusi vaadates ei tohi OÜ Baltic Health Care, mille juhatusse kuuluvad Finn Radmann ja Ia Sintal ning millel on sõlmitud koostööleping Tallinna Meditsiinikooliga ja tehtud lepingud õdedega, üldse tööturuteenuseid osutada. Selle aasta juunis esitati küll sotsiaalministeeriumile tegevusloa saamiseks taotlus, kuid kuna dokumendid olid ingliskeelsed ning mõned olulised paberid puudusid hoopiski, on praegu nende tegevus ebaseaduslik.
    ?Avalduses toodud kontaktandmete kaudu ei ole olnud võimalik nendega ühendust saada ja lisadokumente paluda, sest telefonidele ega e-kirjadele keegi ei vasta. Samuti ei ole ettevõtte esindajad ise oma taotluse vastu huvi tundnud,? ütleb sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna peaspetsialist Mari Mäesalu.
    Krediidiinfo andmetel on palgaliste töötajateta firma saanud möödunud aastal ligi 500 000 krooni kahjumit.
    Firma juhatuse liige Ia Sintal ei osanud firma majandustulemusi kommenteerida, hiljuti esitas ta ka juhatusest lahkumise avalduse. ?Ma ei ole Radmanni pool aastat näinud, minuga ei võeta ühendust ja lisaks on tulnud ilmsiks mitmeid asju, mida peame ka ise uurima,? räägib Sintal.
    Ta lisas, et usub hoolimata kõigest õdedeprojekti ning viivitused on seotud Norra autoriseerimiskomisjoni bürokraatiaga.
    Projekti suhtes esitatud kahtlustusi tõrjus Radmann sageli väitega, et Lätis toimib kogu koolitus hoopis paremini, kuid Liepaja meditsiinikooli direktriss on Radmanni projektist rääkides ääretult tõrjuv. ?Ma ei taha neid kuulujutte levitada, meil grupp töötab ja projekt jätkub,? kuuldus torust enne kõnekatkestust.
    Riia 1. Meditsiinikooli direktor Ausma Zebere selgitas, et nad loobusid koostööst Radmanniga kohe pärast kahtlase pakkumise saamist. ?Oleme riiklik kool ja Lätis ei ole koolil õigust teha rahvusvahelisi lepinguid. Riigi raha eest ei koolitata välismaale tööle minejaid,? ütleb Zebere.
    Anonüümsust palunud meditsiiniõe sõnul oli Norra projekt ainult üks meeletu kulu.
    ?See tõi kaasa igasuguseid hulle asju, lahutati abielusid ja vahetati Norra töö ootuses kortereid. Mina ise kirjutasin kogu projekti enda jaoks korstnasse juba kevadel, suvel ma enam kooli ei ilmunud. Vahepeal olin eestvedajaks, et omal käel hakata asju ajama, sest Norra autoriseerimiskomisjoni kontaktid ja nõuded on ju internetis üleval, kuid loobusin ka sellest,? rääkis noor naine.
    Tema sõnul valmistas inimestele suurima pettumuse hoopis meditsiinikooli direktor Raimond Lihtmaa, kes lubas Norra projekti hääbudes, et kõik kuulatud ained lähevad arvesse, kui õed tulevad kooli rakenduslikku kõrgharidust omandama. ?Unustage ära, oli ta vastus, kui päris mitmed hiljem seda võimalust uurimas käisid,? rääkis medõde. ?Keegi ei vastuta. Kool sai muidugi endale kasu ? arvutiklassi, norra keele õpikud, ka raha. Ma olen kuulnud, et Norra oleks isegi valitsuse tasemel nõus meile mingit kompensatsiooni maksma, kui teeksime ühishagi Norra politseile,? rääkis tallinlanna.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Leslie Leino: on aeg hämarate Hiina ettevõtete taust läbi valgustada
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
DelfinGroupi poolaasta mahud kasvasid järsult
AS DelfinGroupi esimene poolaasta oli ettevõtte ajaloos edukaim periood laenu väljastamisel ja kasutatud kaupade müügis.
AS DelfinGroupi esimene poolaasta oli ettevõtte ajaloos edukaim periood laenu väljastamisel ja kasutatud kaupade müügis.
Nelja Eesti juhi teed tippu - kriisiloits, ettemääratus ja õpetaja võimendus
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Raadiohommik: millal kord kiire hinnatõus maha rahuneb?
Neljapäevases hommikuprogrammis räägime värskest inflatsiooninumbrist, kiiresti kallinevast toidust, kriisidest taastuvast Tallinkist ja kuulete, mis krüptomaailmas praegu toimub.
Neljapäevases hommikuprogrammis räägime värskest inflatsiooninumbrist, kiiresti kallinevast toidust, kriisidest taastuvast Tallinkist ja kuulete, mis krüptomaailmas praegu toimub.
Pirita linnaosavanemat kahtlustatakse altkäemaksu võtmises Asjasse segatud ettevõtja: kahjuks ei saa kommenteerida
Eile pidasid kaitsepolitsei ametnikud kinni neli inimest, keda kahtlustatakse korruptsioonikuritegudes. Keskerakondlasest Pirita linnaosavanemat Tõnis Liinatit kahtlustatakse altkäemaksu võtmises.
Eile pidasid kaitsepolitsei ametnikud kinni neli inimest, keda kahtlustatakse korruptsioonikuritegudes. Keskerakondlasest Pirita linnaosavanemat Tõnis Liinatit kahtlustatakse altkäemaksu võtmises.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.