Tulumaksuvabastus läks täpselt kümnesse

Ettevõtete investeeringud materiaalsesse põhivarasse suurenesid statistikaameti andmetel selle aasta teises kvartalis 84. Samuti suurenes ettevõtete kasum 2000. aastal keskeltläbi kümme korda, 11,7 miljardi kroonini.

Äripäeva meelest on ettevõtte investeeringute tulumaksust vabastamine üks olulisemaid teetähiseid Eesti majanduses. Aasta-poolteisega on ettevõtluse kõik põhilised näitajad kõvasti paranenud, selle tulemusel on samuti paranenud Eesti sotsiaalne kliima.

Kes suhtub kasumi kümnekordsesse kasvu skeptiliselt, pidades seda pelgalt kasumi põranda alt väljatulekuks, raamatupidamislikuks nõksuks, vaadaku ettevõtete realiseerimise netokäibe numbreid. 2000. aastal kasvas realiseerimise netokäive kokku 19, 234 miljardi kroonini, seega on põhjust kasumi kasvuks küll ja küll. Sest käibenäitajaid pole ju mõtet bluffida.

Kui kasum on tõlgendamise küsimus, siis käive mitte. Ja isegi kui mingi osa kasumist võis tõepoolest legaliseeruda, siis on see Eesti ärikliima tervenemisel samavõrd olulise tähtsusega näitaja. Kellele on lõpuks vaja finantskeemiat? Kui pole vaja kasumit peita, saab seda vajaduse järgi rahulikult tootmisse tagasi investeerida. Investeeringud loovad aga uusi töökohti, efektiivistavad senist tootmist, suurendavad konkurentsivõimet, parandavad kvaliteeti ja lõppkokkuvõttes loovad Eesti majanduskasvu.

Seega ei pole õige arvamus, et ettevõtete tulumaksu kaotamine (kriitikute sõnastuses) oli kasulik üksnes rikastele kapitalistidele. Tulumaks pole kuhugi kadunud ja selle alla läheb endiselt näiteks ettevõtlusest väljaviidav tulu, dividendid. Ettevõtte tulumaksu on laekunud tublisti rohkem kui riigieelarvesse planeeritud, seega ei ole kuhugi kadunud otsese maksu näol kogu ühiskonnale minev osa. Kaudne kasu läbi muude maksude on riigieelarvele veelgi suurem.

Seadusemuudatuse sotsiaalne aspekt: tööjõukulud olid selle aasta teises kvartalis 7,8 miljardit krooni, tõustes aastaga 1,2 miljardi ehk 18 protsendi võrra. See peaks ametiühingutele ja Mõõdukate parteile igati meeltmööda olema ? elustandard tõuseb. Õnneks on ettevõtete käibekasv olnud veidi kiirem, seetõttu ei alanda palgakulude kasv veel konkurentsivõimet. Ka tööpuudus hakkab tasapisi vähenema ja on kohati asendunud terava kvalifitseeritud tööjõu puudusega.

Ka ei pea paika arvamus, et võrdlusbaas 1999. aasta kui langusaasta näol oli nõrgem ? mis viga selle pealt kasvada. Kui 2000. aastal suurenesid investeeringud kogu põhivarasse vaid 8, siis selle aasta teises kvartalis kasvasid investeeringud ainuüksi materiaalsesse põhivarasse 84. Kuigi oma osa on välisinvesteeringutel, võib ometi väita, et Eesti on asunud tootmisse investeerima.

Selle aasta esimesel poolaastal suurenes ettevõtete realiseerimise netokäive ehk müük 129 miljardi kroonini. Jätka samas vaimus, Eesti majandus!