Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    EMT näeb tonte iseenda käitumises

    EMT on olulise turujõuga ettevõte ehk OTE. Nii otsustas Sideamet tuginedes seadusele. EMT turuosa mobiilside teenuste turul oli 2000. aasta seisuga tervelt 72. Seadus ütleb, et juba 25 on oluline turuosa.
    Meile tehakse liiga - väidab EMT! Kes ja kuidas, see on vastamata. Edukat arengut takistatakse, raha võetakse ära - seletab EMT! Kui palju ja mille alusel, on täpsustamata.
    Telekommunikatsiooniseadus eeldab OTE staatusega ettevõtetelt korrektset käitumist. Et asi liialt üldiseks ei jääks, täpsustab seadus - ära tee dumpingut, ära diskrimineeri, hoidu ristsubsideerimisest ja kohtle sarnaseid soove võrdselt. Sisuliselt tähendab see seda, et olulise turujõuga ettevõttel on keelatud tegeleda konkurentsi ahistamisega oma turujõudu ära kasutades. Kas tõesti EMT eksib täna nende iseenesestmõistetavate põhimõtete ja reeglite vastu? EMT käitumine jätab vägisi mulje, et ta täna neid nõudeid eirab ja püüab nüüd kõigest väest oma ?ärategemisvabadust? säilitada.
    Millist konkreetset OTE kohustust siis EMT näeb enda ahistamisena? Kas juurdepääsuteenuse pakkumist konkurentidele sarnastel tingimustel oma suurklientidega? Või äriklientidele pakutava lauatelefonilt EMT võrku helistamise dumpinghinna põhjendamist? Ei ole täheldanud EMT väidetes sisulisi selgitusi. Küll aga suurt soovi vabaks jääda OTE kohustustest. Loomulikult on investori huvides maksimaalne kasumlikkus. Täisvabadus annaks ka täisrelvastuse oma tulude suurendamiseks ja valikuliseks kauplemiseks.
    Mida olulise turujõuga ettevõtteks kuulutamine endaga tegelikult kaasa toob? Seadus annab OTE kohta selged ja täpsed volitused Sideametile sekkumaks vaidlustesse, mis võivad tekkida OTE ja klientide ning OTE ja teiste operaatorite vahel. Tundub olevat mõistlik, vältimaks lõputuid vaidlusi ja kestvaid ning kulukaid kohtuteid. Mis pahatihti asjaosalistele ka jõukohased ei ole. Telekommunikatsiooniseadus püüab hea seista kogu turu kui terviku huvide eest. Kõigi operaatorite ja kõigi klientide huvide eest.
    Arvan, et Eesti telekommunikatsiooni lipulaevana võiks EMT püüda aasta pärast uhke olla, et esimene aasta OTE seisuses möödus märkusteta. Käitumine eeskujulik. Seejuures jääb kasumlikkuse määr EMT, kui mobiilside teenuste olulise turujõuga ettevõtte, enda määrata. Milliseid tonte on vaja siis karta? Kust ja kes raha ära võtab?
    Parim tõestus OTE staatuse määramise vajalikkusest, on EMT suur vastuseis sellele. Kui püütakse iga hinna eest vastu seista, küllap siis ei olda eneses kindlad. Ei olda kindlad, kas täna EMT ikka käitub OTE staatusega vastavuses. Telekommunikatsiooniseadus määrab igati mõistuspärased nõuded OTE-le ja seda väga sarnaselt Euroopa Liidus praktiseeritavaga. Äkki me näeme tonte seal kus neid ei ole? Äkki näeb EMT tonte iseenda käitumises? Keegi teine EMT eest ei otsusta, kuidas äri teha. Sideamet on oma olemuselt sõltumatu vahekohtunik ja regulaator. Ei ole usutav EMT väide oma tagakiusamisest. Vähemalt mitte seni, kui lahti pole seletatud ja kirjeldatud kasvõi üks konkreetne juhtum.
    Kindlasti ei ole tondid teised operaatorid, kuigi sellist muljet on püüdnud EMT jätta. Kinnitan, et Tele2 ei ole kavandanud oma äriplaanis hõlptulu ega konfiskeerimist ning seda veel summas 100 mln kr. Samuti ei ole Tele2 võimuses anda välja määrusi EMTile kohustuslikuks täitmiseks. Arvan, et OTE-le pandud kohustused kaitsevad klienti ja määravad selged reeglid terveks konkurentsiks, millest võidavad kõik.
    Minu soovitus on tuli põlema panna. Oma toas ringi vaadata. Kui tuba on korras ja puhas ja tonte pole, siis ei tasu neid ka mujalt otsida. Tuleb vaid suurusest ja seadusest tulenevaid kohustusi täita.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Leslie Leino: on aeg hämarate Hiina ettevõtete taust läbi valgustada
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
DelfinGroupi poolaasta mahud kasvasid järsult
AS DelfinGroupi esimene poolaasta oli ettevõtte ajaloos edukaim periood laenu väljastamisel ja kasutatud kaupade müügis.
AS DelfinGroupi esimene poolaasta oli ettevõtte ajaloos edukaim periood laenu väljastamisel ja kasutatud kaupade müügis.
Nelja Eesti juhi teed tippu - kriisiloits, ettemääratus ja õpetaja võimendus
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Riigikogu ratifitseeris Soome ja Rootsi ühinemise NATOga
Riigikogu võttis erakorralisel istungjärgul vastu seaduse, millega kiitis heaks Soome ja Rootsi ühinemist käsitlevad Põhja-Atlandi lepingu protokollid.
Riigikogu võttis erakorralisel istungjärgul vastu seaduse, millega kiitis heaks Soome ja Rootsi ühinemist käsitlevad Põhja-Atlandi lepingu protokollid.
Eesti suurendab kaitseväe sõjaaja koosseisu veerandi võrra
Eesti kaitsevägi hakkab lähiaastail välja õpetama veel 10 000 reservväelast, kes sõja puhkemise korral määrataks maakaitse üksustesse.
Eesti kaitsevägi hakkab lähiaastail välja õpetama veel 10 000 reservväelast, kes sõja puhkemise korral määrataks maakaitse üksustesse.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.