Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas täna arvame, et ökoterror on normaalne?

    Saastetasu seaduse muutmise ettepanekud on põhjustanud tõsiseid vastuväiteid ? loomulikult nende poolt, keda see eelkõige puudutab.
    27. novembri Äripäevas ilmunud artikli käsitluses (vt Hallar Meybaumi kommentaar ?Saastetasu tõus 10 aastas ei ole õige?) näidatakse kogu põlevkivi poolkoksi ja saastetasude teemat väga üldisena, kuigi samas puudutab see peamiselt ühte ettevõtet. Seda just märg- ja kuivladestamise eristamisel ja selle eristamise olulisusel. Nimelt on teine sarnast koksi tootev ettevõte juba kuivladestamisele üle läinud.
    Protesteerides nn ladestuskoha nõuetekohasuse koefitsiendi vastu vaatab kommentaari autor Hallar Meybaum järjekordselt mööda kehtiva saastetasu seaduse §10 lg 2 ja 3, mille kohaselt samasugused koefitsiendid on kehtinud kõikidele ülejäänud ladestuskohtadele (st prügilatele), välja arvatud põlevkivipoolkoksile kuni 1. jaanuarini 2002.
    Vastav erandit tegev säte kehtib seadusena alates 1999. aastast, põhimõtteliselt aga ka varem. Saastetasu seaduse muudatusettepanek püüab lihtsalt tagada võrdse kohtlemise kõigile jäätmete ladestajatele ja loobuda eranditest. Erinevus vastavates koefitsientides on see, et kui varem kasutati asukoha- ja nõuetekohasuse koefitsiente, siis eelnõus on kasutatud ainult nõuetekohasuse koefitsienti, kuna reaalne keskkonnamõju ei sõltu niivõrd asukohast kui ladestuskoha keskkonnastandarditest.
    Keskkonnauuringud hindavad koksimägede keskkonnareostust üheks kõige ulatuslikumaks Eestis. Piirkonna kaks ülemist põhjaveehorisonti on lootusetult saastatud, st lähiaastakümnetel pole nende baasil veevarustust võimalik kavandada.
    Tõsi on, et suurem osa koksimäest on kuhjatud enne 1991. aastat, kuid kas saab see olla õigustuseks samamoodi jätkamisele? Kui saastetasu on aga tühine, siis majanduslikest põhjustest kantuna see nii läheb.
    Koksi tootjatel on täna kavad, kuidas kasvõi osa koksist näiteks tsemenditehases põletada, asendades seejuures osaliselt tsemenditoorainet, või taaskasutada muul ladestamisele alternatiivsel moel.
    Transport edasisele töötlusele maksab aga samuti ja kui ladestamine oleks kordi odavam transpordist edasisele käitlemisele või üldse alternatiivsest käitlemisest, tekib küsimus ? mis motiveerib ettevõtet keskkonnasõbralikult käituma, st ladestamise asemel taaskasutama?
    Üldjuhul on saastetasu siiski näidanud oma mõjusust just soovitud suunas. Ettevõtted, kel varem ei olnud ?vähimaidki võimalusi? saastekoguste vähendamiseks, tekkinud jäätmete taaskasutamiseks või keskkonnohutuks ladestamiseks, on saastetasu mõjul need tehnoloogilised võimalused siiski leidnud.
    Enamasti nõuab nende võimaluste rakendamine suuri investeeringuid ja selleks on seaduses ette nähtud saastetasu asendamise lepingute põhimõte. Saastetasu asemel võib ettevõte kokkulepitud tegevuskava kohaselt investeerida sama summa keskkonnaprojektidesse, kui meetmete tulemusena väheneb saastekogus vähemalt 25 kolme aasta jooksul. Ka poolkoksi tootjad on oma lepingutaotlused esitanud, seega ka vastavad meetmed välja pakkunud.
    Lester Brown tsiteerib oma raamatus ?Ökomajandus: rajades planeedile Maa sobivat majandust? ¨ystein Dahlet, Exxoni Põhjamere-haru endist asepresidenti: ?Sotsialism kukkus kokku seetõttu, et ta ei lasknud hindadel kajastada majanduslikku tõde. Kapitalism võib hävineda seepärast, et ta ei lase hindades kajastuda ökoloogilisel tõel.?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vastulause: tarneahelate ümberkujundamisega seotud väljakutseid maksab tõsiselt võtta
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
USA aktsiad panid kehvale poolaastale punase punkti
USA peamised aktsiaindeksid lõpetasid juuni viimase kauplemispäeva miinuses, pannes punase punkti 52 aasta kõige kehvema tootlusega poolaastale.
USA peamised aktsiaindeksid lõpetasid juuni viimase kauplemispäeva miinuses, pannes punase punkti 52 aasta kõige kehvema tootlusega poolaastale.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Raadiohommikus: kuumast suvest ja taasterahastust
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu töötamisest põrgukuumuses, kalevi alla pandud suurprojektidest ning julgeolekust.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu töötamisest põrgukuumuses, kalevi alla pandud suurprojektidest ning julgeolekust.
Raadiohommikus: autode hinnaralli jätkub, kuid asi pole tarnetes
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.