- OMX Baltic−0,15%301,69
- OMX Riga−0,2%891,1
- OMX Tallinn−0,05%2 068,35
- OMX Vilnius0,26%1 200,63
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,06%8 755,39
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,68
- OMX Baltic−0,15%301,69
- OMX Riga−0,2%891,1
- OMX Tallinn−0,05%2 068,35
- OMX Vilnius0,26%1 200,63
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,06%8 755,39
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,68
Belgia föderaalse kallakuga reformikava pole aga leidnud üksmeelset toetust ning et päevakavas on muidki liikmesriike lõhestavaid teemasid, riskivad kaugemad sihid jääda riiaka lehmakauplemise varju.
Üks ägedamaid võitlusi tuleb Euroopa Liidu ametiasutuste asukohamaade üle, kus suured ootused on Eesti põhjanaabril Soomel.
Belgia huvi on kroonida oma eesistumisperiood ning tippkohtumine Laekeni deklaratsiooniga, mis joonistab välja bloki edasise arengu suunad.
Uut visiooni ja uut reformi vajab liit töövõime säilitamiseks kümne uue liikme lisandudes. Samuti maine tõstmiseks ühenduse ning kandidaatmaade järjest enam kõhklevate elanike silmis.
Deklaratsioon määrab kindlaks teemad tuleva aasta märtsis algavale reformidebatile, millest praeguste liikmesriikide kõrval võtavad osa ka kandidaatmaad. Konvent, nagu kogu nimetatakse, koostab ettepanekud bloki kodukorra reformiks 2004. a valitsustevahelisele konverentsile (IGC), mis otsustab muudatused Euroopa Liidu aluslepingute tekstides.
Debatt puudutab nelja põhiteemat ? 1) Euroopa Liidu seadustekstide lihtsustamist, kus minimalistid soovivad aastate jooksul kinnitatud lepingute ühendamist üheks tekstiks, maksimalistid aga täiesti uue Euroopa põhiseaduse kirjapanemist; 2) täpsemat võimujaotust liikmesriikide ja Brüsseli vahel, kus näiteks Saksamaa tahab Brüsselile enam sõna välispoliitika ja kaitse küsimustes, riigi tasandile tagasi aga põllumajandustoetusi ja regionaalabi; 3) rahvusparlamendi rolli Euroopa Liidus ning 4) seaduse jõu andmist mullu vastu võetud ELi põhiõiguste hartale.
Belgia peaministri Guy Verhofstadti esimese ambitsioonika mustandi ?tulistasid alla? Skandinaavia riigid koos Prantsusmaa ja Suurbritanniaga. ?Selle on selgelt kirjutanud inimene, kellel on silme ees föderaalriigi mudel,? tsiteerib ajakiri The Economist üht kriitilist Rootsi diplomaati. Mustand käib välja ideed ?Euroopa poliitilise piirkonna? loomisest, Euroopa Komisjoni presidendi otsevalimistest, enamushääletuse laiemast kasutamisest, Europarlamendi ja komisjoni volituste suurendamisest jne.
Skeptilisemate liikmesmaade survel läks tekst ümbervaatamisele. Konkreetsete reformiettepanekute asemel koostab konvent nüüd IGC tarvis vaid soovitused.
Teine olulisem otsus Laekeni tippkohtumisel puudutab Euroopa Liidu erinevate ametiasutuste asukohta. Varem on Saksamaa välja võidelnud, et Euroopa Keskpanga asukohaks saab Frankfurt ning Prantsusmaa kindlustas Strasbourg?i kui Europarlamendi plenaaristungite toimumiskoha.
Seekord on Soome peaminister Paavo Lipponen öelnud, et parim koht Euroopa uue toidukontrolli ameti jaoks 300 töökohaga oleks Helsingi. Soome on ametist sedavõrd huvitatud, et loobus ekspresident Martti Ahtisaari kandidatuuri ülesseadmisest ELi reforme arutava konvendi juhi kohale. Põhikandidaadid on Itaalia ekspeaminister Giuliano Amato ja Prantsuse ekspresident Valery Giscard d?Estaing.
Soome kõrval pole ühtegi ELi ametiasutust ka Rootsil, kuid väljavaateid saada Göteborgi ELi mereohutuse ametit ei hinnata eriti kõrgeks. Kokku jaotatakse riikide vahel umbes kaheksa ametiasutuse asukohad. Veel on Laekenis arutusel Euroopa majanduse seis, ühisraha käibeletulek, võitlus terrorismiga, Euroopa kiirreageerimisüksuse tulevik, väljavaated Euroopa ühise patendi kehtestamiseks jm. Eestile on lõppev Belgia eesistumine toonud liitumiskõnelustel ühe peatüki sulgemise. Kõige kaugemale on jõudnud Sloveenia, kellel on sellest nädalast suletud 25 peatükki 31st. Belgialt võtab eesistujatooli üle Hispaania.
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele