Põlevkivist ei saa puhast, ?rohelist? energiat

Energiaseadus kohustab turgu valitsevat energiaettevõtjat ostma elektrienergiat tema võrguga ühendatud ettevõtjalt, kes toodab seda vee-, tuule-, või päikeseenergiast, biomassist, jäätmegaasist või jäätmematerjalist. Seda hinnaga, mis moodustab 90% kodutarbija põhitariifist, kui alternatiivselt toodetud elektrienergia müügimaht ei ületa 2% eelmisel aastal kasulikult tarbitud elektrienergiast. Kui 2% tase on ületatud, jääb ostuhind vahemikku 60?90%.

Sellega soodustas riik puhaste, taastuvenergiate tootmisele aluse panekut ja nende edasist arengut. Sama suund on kõikjal maailmas. Erialakirjanduses ei vaadelda neid enam kui alternatiivenergiaid, vaid kui arenevaid, maailma energeetika süsteemis kindla koha hõivanud puhtaid (ingl clean energy ja sks Grüne Energie) taastuvaid energiaid. Nendega koos ei vaadelda enam Ameerika ja Norra suurte hüdrojaamade toodangut, kuna see on küll puhas ning taastuv, kuid toetamist mittevajav masstootmine. Tänu riiklikule toetusele ja soodustustele on taastuvenergiad kogu maailmas kiiresti arenenud, eriti tuuleenergeetika. 2000 rajati Saksamaal päevas enam kui 4 tuulikut ja 4,5 MW uusi tuulevõimsusi. Uued tuulikud on keskmise võimsusega üle 1 MW. Kokku tootsid tuuleelektrit tolle aasta lõpul 33 000 moodsat tuulejaama koguvõimsusega 17 784 MW. Selle aasta lõpuks on tuulikute koguvõimsus maailmas üle 20 000 MW.

Maailma keskkonnakaitse ringkondade eesmärk on saavutada tuuleenergia tasemeks 10% maailma elektritarbest 2020. a (tuulejõujaamade koguvõimsuseks 181 000 MW 2010 ja 1,2 mln MW 2020). 2040. a plaanitakse tuuleelektriga katta 20% maailma elektrivajadusest.