• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Põlevkivist ei saa puhast, ?rohelist? energiat

    Energiaseadus kohustab turgu valitsevat energiaettevõtjat ostma elektrienergiat tema võrguga ühendatud ettevõtjalt, kes toodab seda vee-, tuule-, või päikeseenergiast, biomassist, jäätmegaasist või jäätmematerjalist. Seda hinnaga, mis moodustab 90% kodutarbija põhitariifist, kui alternatiivselt toodetud elektrienergia müügimaht ei ületa 2% eelmisel aastal kasulikult tarbitud elektrienergiast. Kui 2% tase on ületatud, jääb ostuhind vahemikku 60?90%.
    Sellega soodustas riik puhaste, taastuvenergiate tootmisele aluse panekut ja nende edasist arengut. Sama suund on kõikjal maailmas. Erialakirjanduses ei vaadelda neid enam kui alternatiivenergiaid, vaid kui arenevaid, maailma energeetika süsteemis kindla koha hõivanud puhtaid (ingl clean energy ja sks Grüne Energie) taastuvaid energiaid. Nendega koos ei vaadelda enam Ameerika ja Norra suurte hüdrojaamade toodangut, kuna see on küll puhas ning taastuv, kuid toetamist mittevajav masstootmine. Tänu riiklikule toetusele ja soodustustele on taastuvenergiad kogu maailmas kiiresti arenenud, eriti tuuleenergeetika. 2000 rajati Saksamaal päevas enam kui 4 tuulikut ja 4,5 MW uusi tuulevõimsusi. Uued tuulikud on keskmise võimsusega üle 1 MW. Kokku tootsid tuuleelektrit tolle aasta lõpul 33 000 moodsat tuulejaama koguvõimsusega 17 784 MW. Selle aasta lõpuks on tuulikute koguvõimsus maailmas üle 20 000 MW.
    Maailma keskkonnakaitse ringkondade eesmärk on saavutada tuuleenergia tasemeks 10% maailma elektritarbest 2020. a (tuulejõujaamade koguvõimsuseks 181 000 MW 2010 ja 1,2 mln MW 2020). 2040. a plaanitakse tuuleelektriga katta 20% maailma elektrivajadusest.
    Eestis on taastuvenergiate toodang praegu nullilähedane. Tuulest toodab elektrienergiat üks 150 kW võimsusega tuulik Tahkunas kuni 0,3 GWh aastas (0,005% elektritarbest). Vanadest vesiveskitest taastatud veejõujaamad suudavad anda aastas toodangut kuni 6 GWh (0,1% tarbest). Elektri tootmine päikeseenergiast ja biomassist on vaid katsetuste staadiumis. Jäätmegaasist toodetakse soojust enda ja lähinaabrite tarbeks veidi Pääsküla prügimäel.
    Tänavu algatatud projektid elektri tootmiseks tuulest ja biomassist lasevad loota ka meil puhta, taastuva energia tootmise kasvu tulevikus. Arvutused tõendavad, et need hakkavad end energiaseaduses algselt kehtestatud tingimusil juba lähiaastail tasuma. Suvest on aga kõigi taastuvenergia projektide tasuvusnäitajad muutunud küsitavaks. Nimelt on kellegi kuri käsi kedagi teavitamata ja energeetikateadlastega konsulteerimata teinud väikese muutuse energiaseaduse § 281, mis hakkab negatiivselt mõjutama taastuvenergia arengut. Taastuvenergiaid käsitavas loetelus on sõna ?jäätmematerjalist? asendatud sõnadega ?põlevkivi utmisel tekkivast jääkgaasist?. Sellega on riiklikult soodustatud puhaste taastuvenergiate loetelus mittetaastuv põlevkivi ja selle kasutamine suure saastusastmega utmisprotsessis.
    Sellega kaasneb teinegi halb asi. Põlevkivigaasist toodetud elektrienergia kogused on suhteliselt suured. Koos nendega ületatakse kiiresti 2% müügimahu piir, ja ka puhaste taastuvenergiate baasil toodetava elektri müügihind langeb vahemikku 60?90% kodutarbija põhitariifist. Muidugi on tervitatav tootmisprotsesside jääkenergia kasutamine elektri tootmiseks, kuid sellega ei tohi seisma pannud puhaste taastuvenergiate arengut.
    Autor: Arno Valma
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Päästerõngas kõigile ei päästa kedagi
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Nüüd on see siis käes – Eesti kinnisvaraturul hakkab kuk ..., tähendab, juhtuma
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Aktsiaturud on närvilised, peljatakse süngemat stsenaariumi
Aasia turud püüdsid teisipäeval rahuneda pärast paari metsikut päeva ja USA aktsiate järjekordset langust, võlakirjade tootluse tõusu ja valuutaturgude volatiilsust, kuna investorid valmistuvad ülemaailmse majanduslanguse riski suurenemiseks.
Aasia turud püüdsid teisipäeval rahuneda pärast paari metsikut päeva ja USA aktsiate järjekordset langust, võlakirjade tootluse tõusu ja valuutaturgude volatiilsust, kuna investorid valmistuvad ülemaailmse majanduslanguse riski suurenemiseks.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pereettevõtja: tippjuhtimine on nagu matšeetega võsas raiumine
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Rikaste TOP: Elon Musk teenib sinu kuupalga 5 sekundiga Rikaste TOPi eelõhtu!
Mida on ühist Kristo Käärmannil ja Rihannal? Nad said samal aastal miljardärideks ja ühtlasi olid nad ka oma koduriikides esimesed miljardärid. Seejuures on Rihannal vaid kaks korda rohkem jõukust kui Käärmannil.
Mida on ühist Kristo Käärmannil ja Rihannal? Nad said samal aastal miljardärideks ja ühtlasi olid nad ka oma koduriikides esimesed miljardärid. Seejuures on Rihannal vaid kaks korda rohkem jõukust kui Käärmannil.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.